Luunja vald ütles Tartule ametlikult ära

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luunja.
Luunja. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Ka Luunja vald on Tartu ettepanekule alustada ühinemiskõnelusi öelnud ametlikult «ei». Muu hulgas on Luunja volikogu otsuses põhjendusena välja toodud, et vabatahtliku ühinemisega seonduvad läbirääkimised peavad olema lõpetatud selle aasta jooksul, kuid samas on riigi tasandil praegu ettevalmistamisel üksnes haldusterritoriaalsete muudatuste kava, haldusreformi teiste oluliste teemade, sh omavalitsuste rahastamise ja ülesannete tuleviku asjus puudub selgus.

«Toimivat haldusüsteemi on mõtet ümber korraldada üksnes siis, kui on alust eeldada, et muudatuste tulemusena praegune olukord märkimisväärselt paraneb,» tõdes volikogu.

Üksnes halduspiiride nihutamine ei too kaasa kvalitatiivseid muudatusi piirkonna arengus, leidis Luunja volikogu.

Vallavolikogu on seisukohal, et Tartu linna ja Luunja valla vahel läbirääkimiste alustamine ei ole põhjendatud.

Volikogu põhjendab oma otsuses, et arengudokumendid näevad ette valla jätkamist

iseseisva omavalitsusüksusena. Sellest lähtuvalt on valla avalikud teenused, asutuste võrk

ja taristu välja arendatud ja optimeeritud. Volikogu toob välja, et Luunja on kiiresti kasvava

elanikkonnaga ning soodsa vanuselise struktuuriga vald.

On vaba aja veetmise mitmekülgsed võimalused, valdav osa neist tasuta.

Lastele on tasuta transport kooli, valla koolides õppivatele lastele on koolitoit

tasuta.

Vanemate makstav tasu alushariduse, lastehoiu ning huvitegevuse eest, samuti toetusmeetmed on omavalitsustes erinevad. Nende muutmine ühinemise korral võib mõjutada teenuste kättesaadavust ning seeläbi inimeste elukvaliteeti.

Volikogu osuntab veel, et Luunjas on tulude laekumine elaniku kohta Tartuga samas suurusjärgus, samas netovõlakoormus moodustab 22 protsenti valla põhitegevuse tuludest, Tartu linnas on see 46 protsenti.

Ka tõdeb volikogu, et valdava osa valla territooriumist moodustavad hajaasustusega külade piirkonnad, mille elulaad ja -korraldus erinevad linnalise üksuse omadest – toimimine ühtse omavalitsusüksusena võib osutuda probleemseks.

Varem on Tartu ettepanekule ühinemiskõnelusi alustada eitavalt vastanud Tähtvere, Ülenurme ja Nõo vald. Läbirääkimisi oli valmis alustama Haaslava vald, kel aga ei ole Tartuga ühist piiri.

Tartu vallavolikogu arutab vastust tänasel istungil, eelnõu järgi ei pea volikogu ühinemiskõneluste alustamist põhjendatuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles