Heljo Pikhof: auvõlg tahab tasumist

Heljo Pikhof Foto: Mihkel Maripuu

Tuleval aastal peaks jõustuma seadus, mille alusel hakkab riik ühe vanemaga kasvavale lapsele, kelle teine vanem on talle elatisraha võlgu, maksma igakuist elatist. Võlglastel on viimane aeg end parandada ja hakata oma lapsi toetama.

Ühe vanemaga kasvavale lapsele hakkab riik iga kuu elatist maksma avansina ja juhul, kui võlglaselt pole lapseraha ei hea ega kurjaga nelja kuu jooksul kätte saadud. Pärast püüab riik selle muidumehelt kätte saada, ja riik on parem võlgade sissenõudja kui elust räsitud üksikvanem, näitab muu Euroopa kogemus. Paratamatult tuleb osa võlga ka korstnasse kirjutada, aga lapsele on vähemalt korrapäraselt tagatud mõningane leivaraha.

Tervelt 81 protsendil juhtudest ei võta üks lapsevanem teise vanema hoolde jäetud lapse kasvatamisest osa või teeb seda minimaalselt, selgub hiljutisest uuringust. Pooltel lahus elavatel vanematel on lapse ees elatisraha võlgnevus. Ja tagatipuks, üle 40 protsendi võlgnikest arvab põhimõtteliselt heaks oma lapsele elatist mitte maksta – lapsele, kes on ju su oma liha ja veri.