Noored muusikud trügivad orbiidile

Foto: Repro

Nende plaat oli Eesti Ekspressi nädala plaat, mida arvustav Erkki Tero nimetas «sillerdavaks karusselli-rokiks». Hindeks sai see kaheksa punkti kümnest, sama palju kui Lenna Kuurmaa uus album.

Et äraarvamismängu huvitavamaks teha, veel paar kildu muusikute saavutustest. Arteris teenis nende album Lauri Leisilt viiest punktist viis ehk maksimumi. Nad esinesid tänavu Õllesummeril Calvin Harrise soojendusbändina.

Kes ikka veel ei aima, siis olgu nüüd öeldud – nemad ongi ansambel Animal Drama.

Kõige enam teab alternatiivmuusika austaja Animal Drama liikmetest ilmselt lauljat Fredy Schmidti, kes laulab Eesti muusikaelus ilma tegevas Laika Vir­ginis. Ka kitarrist, Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Argo Vals kogub filmimuusika kirjutajana tuntust.

Klahvpillimängija Kristjan-Julius Laak (edaspidi Julius) on Elleri muusikakoolis õppinud 13 aastat klaverit ning on Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient.

Hiljuti langetas ta otsuse, et muusikaõpingud tuleb eksamiteks valmistumise ajaks pooleli jätta.
Bassimängija Indrek Mällo ja trummar Karl-Juhan (edaspidi Juhan) Laanesaar on mõlemad Elleri muusikakooli õpilased.

Indrek mängib bassi ka teises tuntust koguvas bändis Groundhog Days, Karl-Juhan on rütmimasinaks viimatise Noortebändi instrumentaalansamblis X-Panda.

Tänavu pärast Elleri kooli lõpetamist õppis bändi kitarrist Liis Ring ühe semestri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Poolaasta lõpus otsustas ta õpingud pooleli jätta, nüüd mõlgutab ta Viljandi kultuuriakadeemiasse mineku mõtteid.

Segane algus

Liis meenutab, et umbes neli aastat tagasi olid Animal Dramas vaid solist Fredy ja toonane kitarrist Karl Petti. «Neil polnud bassimängijat ja siis Fredy arvas, et hullult lahe oleks, kui naine mängiks bassi,» rääkis ta.

Liis on kitarrist ning varem polnud basskitarri isegi käes hoidnud. «Siis ma proovisingi ja tegin midagi, mida ma heaks pidasin,» rääkis ta. Nii hakkaski bänd vaikselt moodustuma.

Aja möödudes vahetus kitarrist, sest Karl kolis välismaale – asemele tuli tema sõber Argo. Koos uue kitarristiga saabus bändi bassimängija Indrek. «Kindel koosseis jäigi meil eelmisest aastast, kui Noortebändist osa võtsime,» ütles Julius.

Albumisaaga

Ilmselt see, et bändis on kuus liiget, kellel kõigil on mõtteid, kuidas lugusid paremini kõlama panna, oli ka põhjuseks, miks debüütalbum üle poole aasta hilines.

«Vaatad, et sul on kuu aega plaadi väljaandmiseks, ning siis hakkad kuulama – kuramus, ei saanud üldse hea,» tunnistab Juhan. «Ja ei ole mõtet märtsis välja anda plaati, mis pole ideede poolest valmiski ju,» lisab Indrek.

Oma rolli võis viivituses mängida ka see, et bändiliikmed olid üle Eesti laiali: Fredy ja Liis pealinnas, Argo Viljandis, Juhan ja Julius Tartus, Indrek Ahjal. «Mingi aeg oli päris koomiline, et kohtusime laval – enne ei saanudki kokku, et harjutada,» naerab Julius. Vähese proovi tegemise süü lasub Juhani arvates neil kõigil, sest nad lihtsalt ei suuda organiseeruda.

Debüütalbumi helikeele küpsus viitab nii Liisi kui Indreku meelest sellele, et Animal Drama on noortebändi staatusest välja kasvanud. «Sa võid mängida ükskõik kuidas ja mida, aga sind sildistatakse ikka kui noortebändi, ja see on minu arust vale,» räägib Indrek.

Animal Drama bändiliikmete meelest on nende plaadimaterjal läbi mõeldud ja kaugel amatöörlikkusest.

Peale Argo ja Fredy on oma loominguga silma paistnud ka Liis, kuid tema lugusid debüütalbumilt ei leia. «Tunnen, et kirjutan teises stiilis. Minu lood ei ole otseselt popmuusika,» selgitab ta.

Julius meenutab, et mullu sai üht Liisi lugu proovis mängitud, kuid sinna ta ka jäi. «Kipun jah oma lugude puhul pisut üle mõtlema,» tunnistab Liis, mistõttu on tema palasid keeruline esitada.

Indrek lohutab, et ilmselt saab järgmistel plaatidel kuulda ka teiste bändiliikmete lugusid. «Ehk isegi Juliuse omi,» muigab ta.