Kuidas ma pärast keskkooli esimest korda pintsli kätte võtsin

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast seda, kui valge paber on põhivärvidega kaetud, tuleb hakata peale kandma detaile. Lea Liblik (vasakul) annab nõu, kuidas oksakimp ka pildil selle moodi välja näeks.
Pärast seda, kui valge paber on põhivärvidega kaetud, tuleb hakata peale kandma detaile. Lea Liblik (vasakul) annab nõu, kuidas oksakimp ka pildil selle moodi välja näeks. Foto: Sille Annuk

Maalimine on viimasel ajal üha populaarsemaks hobiks muutunud, end käivad täiendamas nii profid, õpilased kui ka need, kes viimati hoidsid pintslit käes koolipingis. Minagi kuulun viimaste hulka.

Kuigi põhikoolist pole just teab mis palju aastaid möödas, ei tunne ma end kunstivaldkonnas siiski väga mugavalt. Oma kunstioskust hindaksin viiepallisüsteemis kolmega – ehk siis põhimõtteliselt võib aru saada, mida ma paberile olen üritanud kanda.

Selleks et end killukese võrragi maalitehnikas arendada, otsustasin Tartu maalikojas pintsliga värvi paberile kandmist meelde tuletada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles