Linnapea Urmas Klaasi tervituskõne Vanemuises

Eesti Vabariigi 98. sünnipäeva puhul korraldatud kontsertaktus Vanemuises. Kõneleb linnapea Urmas Klaas. Foto: Kristjan Teedema

Austatud peaminister,
daamid ja härrad,
head tartlased!

Eesti iseseisvuse taastamisest on nüüd möödas veerand sajandit. Veerand sajandit on olnud meie aeg Eesti Vabariigiga.

Nii või teisiti on kõik Tartu aastad ka Eesti aastad ja kuuluvad selle vägeva loo juurde, millest Eesti neil päevil räägib ja maailmale jagab. Ja Tartul on Eesti loos oma suur ja vägev lugu. Oma elulooraamat ja oma lugemine, kui soovite, sest alates sellest aastast kannab Tartu UNESCO loovlinna, Euroopa kirjanduslinna tiitlit. Tartut annab lugeda ja Tartus loetakse.

Me jõuame õige pea Tartu aasta ühe ilusaima hetkeni, mil me anname üle värsketele Tartu aukodanikele Tartu Suurtähe ja auväärt linlastele Tartu Tähe tunnustused. Need on väärikad hetked nii väärikatele aukodanikele kui ka meie linnale, Eestile.

Nimekiri senistest Tartu aukodanikest on aukartustäratavalt pikk, aga veelgi rikkam on see oma haarde poolest – meditsiinist koorilauluni, kunstiajaloost teoreetilise füüsikani, lastekirjandusest seeneteaduseni, jalgrattaspordist luuleni, põlluteadusest meditsiinini; rääkimata aukodanikest president Konstantin Pätsist ja riigivanem Jaan Tõnissonist. See ongi Tartu haare, ka linnana universitas olemine, tähelepanemine kõigest sellest, millest Tartu koosneb ja millest hingab.

Tartu pärisosa on inimesed  oma heategude ja heade mõtetega. Tartu aukodanikud istutavad õige pea Tartu tammikusse omanimelise tamme – sinna on juba istutatud 64 tamme, mille hulgast leiab meie sõpruslinnade, Tartu linnapeade ja Tartu kõrgemate koolide istutatud tammesid.

Tamme tähendus Eesti loos on meile teada, see vapipuu on kui kinnitus meie sügavatest ja mäluga seotud juurtest, aga ka sirgumine ja kasvamine, varju pakkumine ja märguanne inimeste kohalolust. Tartus on märgatud ja Tartust on leitud kõike seda, mis mahub tamme tähenduse tähe alla. Tartule ja tartlastele on mälestus tähtis. Varasügisel avasime Pauluse kalmistul Vabadussõjas langenute memoriaali, mille avatseremoonial osalesid sajad tartlased, akadeemilised organisatsioonid; see kalm sai oikumeenilise õnnistuse ja head inimesed ütlesid oma pühendussõnad.

Nende hulgas Tartu aukodanik ja kirjanik Lehte Hainsalu, kes ütles: „Vabadussõjas võitlesime end riigiks relvaga, teisel ärkamisajal laulsime riigi tagasi koju, kuidas nüüd oma iseseisvust kaitsta? Aga nõnda, nagu seisab meie põhiseaduse preambulas: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes. Sest me oleme oma vabadust väärt. Kui kogu rahvas täies üksmeeles hülgab hirmu ja negatiivsed mõtted, siis läheb täide vanasõna, et sõna vägi on suurem kui sõjavägi.“

Head kuulajad, meid viivad edasi inimesed ja nende mõtted. Aga vaid need mõtted, mis ei ole kantud vaenust, parastamisest, kibestumusest, siltide kleepimisest ja oma jäägitu, selle kõige õigema õiguse taga ajamisest. Vihakõne purustab mõlemaid pooli ning teeb meie demokraatlikest teedest peagi unustatud haruteed. Ja need teed eksitavad. Sõna võib ka tugevama teomehe jalust niita.

Aga - häid uudiseid ja märke tuleb Tartust rohkesti. Isegi nii palju, et mõned head uudised meist mööda jooksevad. Ühel hetkel märkame, et mõni kauaräägitud unistus ongi teoks saanud. Tartlased ei malda heade mõtete ja unistamistega kaua aega veeta ning need ajad, mil Tartut kinniseks linnaks peeti ja seda konnatiigiks narritati, on ammu möödas.

Tartu on avatud ja kõik teed viivad Tartusse: raudtee, maantee ja õhutee. Ja Tartu ei ole üksi, meie naabriks on Tartumaa, mis mahub kahe Euroopa suurima järve vahele ning mille suurusi on märgata igalt maailmakaardilt. Me oleme hästi leitavad. Asudes lõuna ja põhja kiirteel, kuigi ühendus kahe suurema linna vahel on veel kaherealine, lubab valitsus, et peagi jätkatakse ühendusteede  ehitamist Tartu ja Tallinna vahelisele joonele. Tartust vaadatuna soovime me muidugi, et kiiremat ja turvalisemat teed alustataks ka Tartu piirilt – nii saavad Eesti kaks põhisuunda Eesti keskel kokku, mitte aga ei jõua me sajandi keskpaigaks Tartusse. See on oluline lõunast põhja vaadatuna. Aga see on oluline Eestile vaadates, sest ma räägin Tartu ja Lõuna-Eesti potentsiaali jõulisemast avamisest ja ära kasutamisest.

Tartu ja Tartumaa, rääkimata Lõuna-Eestist tervikuna on Eesti võimsaim mõttemaailm, millel on Eestile ja tervele maailmale pakkuda väga tarka ja haritut, oskajat ja hakkajat spetsialisti, oskustöölisi. Lõuna-Eesti on ajast-aega olnud nutikas, kiire ja lõbus pealekauba. Seega on ka ühendusteed siinsete inimesteni hädavajalikud, kuid mitte selleks, et sellest piirkonnast oleks kiirem võimalus lahkuda. Tartu võimalus on olla teedrajav tark linn, mille elukeskkond ja tööruum on mitmekesine ning inspireeriv.

Suuri Eesti edulugusid ei kirjutata mitte üksi firmades, mille lahutamatuks liiteks on „idu“ või „e“ või siis Eesti ettevõtluse lipulaevas Kodumajas, kes püstitas Bergenisse maailma ühe kõrgeima puitmaja, vaid ka nendes Tartu maamärkideks saanud teadusasutustes, milleks on Eesti kirjandusmuuseum, ülikooli loodusmuuseum, Eesti rahvaluule arhiiv, eesti ja üldkeeleteaduste instituut, usuteaduskond, ajaloo ja arheoloogia-, haridusteaduste-, ühiskonnateaduste instituut, maastikuarhitektuuri õpikeskkond, veterinaaria instituut jne jne.

Need nimetatud ei ole kaugeltki harjumuspäraselt pehmete väärtuste ja kergete valdkondade kandjad, vaid samamoodi omas valdkonnas maailma tipptasemel keskused tipptasemel teadlastega. Tartu akadeemilised koorid ja legendaarsed noortekoorid, Tartu noortebändid ja noored ning uued teatrid otsivad usinasti oma kõrgetasemelises loomingus Tartut, Eestit ja dialoogi ühiskonnaga. Need on valdkonnad, mis kõnetavad Eestit  südamest. Siin ja praegu. Siin Tartus.

Meile ei jää tartlaste ja meie sõprade head kavatsused märkamata ning Tartu vastab kiiresti headele koostööettepanekutele, mis aitavad Tartut maailma viia ja pakuvad siinsetele inimestele uusi väljakutseid ja töövõimalusi. Tartu ülikooli jõuline arenemine, ülikooli tippteaduskeskus-hoonete ehitamine, ülikooli kliinikumi maailmaklassist teaduse tegemine ja raviteenuste pakkumine, ülikoolide teadusalgatused ja koostöösoovid linnaga, teevad Tartut aina suuremaks, paremaks.

Tartu Ülikooli infotehnoloogia keskuse ehitamine Tartu südalinna on hea märk ülikooli huvist olla linnasüdames, olla linnakodanike keskel ja tuua linna elu, sünergiat ja teaduse kõige ehedamat silmast-silma kohtumisi teiste ülikooli teadusharudega, pürgimistega. Olla linnal südames. Ma tahan väga loota, et ülikooli ja linna ühist kavatsust ehitada infotehnoloogia keskus, toetab ka vabariigi valitsus, sest ülikool on tõestanud, et infotehnoloogia valdkonnas ollakse juba praegu maailmas suunanäitaja, suurte valdkondade puudutajad ja liigutajad, uute teeradade avajad. Hea linna- ja õpikeskkond aitab sellele vaid kaasa.

Selle aasta varasügisel avab oma uue kodu uksed Eesti Rahva Muuseum – see on kauaoodatud sündmus Eesti kultuuriloole, mõtteloole ja meie mälu hoidmisele. Koos Eesti Rahva Muuseumiga saame me tugevamaks, see on muuseum, mis ei takerdu hoolega kogutud kangasse ega rikkalikku õllekapakollektsiooni, vaid otsib meie rahvuskultuuri võtmeküsimustele vastuseid tippteaduskeskuse kombel, avades Eestile uusi uksi ja väravaid. Oma väravad avas Tartus äsja imeline ülikooli loodusmuuseum, sügisel näitab uusi värve ülikooli ajaloomuuseum. Tartu kui Euroopa kirjanduslinna tegevused ja kunstimuuseumi põnevad väljapanekud tõstatavad muidugi ka küsimuse, kuidas olla linnasüdames veelgi nähtavamad ning mis on need võtmetegevused, mis paneks Tartu südalinna elama, mis tooks siia inimesi, elamisi ja elamusi.

Inimesteta linna ei soovi ju keegi vaatama tulla. Inimesteta linn ei kõneta kedagi ja halvemal juhul saavad kesklinna parkides sõnaõiguse hakid ja varesed, kes leiavad, et inimeste puudust seletavad kenasti „inimeste peletid“. Tartu on inimeste linn ja inimesed on toonud Tartule oma võlu ja ilu. Tartlased hindavad kõrgelt oma linna elukeskkonda.

Tartu aukodanik Hando Runnel kirjutas 40 aastat tagasi:

«Muuda ennast, muutub maailm,

mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu,»

kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,

nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!

Head tartlased ja Tartu sõbrad,

meid on täna selles linnas ja tema vahetus läheduses umbes kümnendik 1,3 miljonist eestimaalasest. Meie linna teevad suureks ja rikkaks inimesed, meie elanikud lähemalt ja kaugemalt; meie silmavaade, avatud meel ja ulatatud sõbrakäsi. Iga hea kontakt siit ja sealt poolt Emajõge on Tartusse oodatud, oodatud on inimesed ja head mõtted, mida siin iidses linnas teoks teha. Sest muutes Tartut, muutub maailm ning oleme üheskoos nähtavaks kündnud päris võimsa ajavao. Osakem sellest vilju noppida ja sellesse vilju külvata.

Palju õnne Eesti Vabariigi 98. sünnipäevaks!

Edu ja edenemisi Tartule!

Elagu Eesti!