Suur-Tartu peidus pool (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur-Tartu idee.
Suur-Tartu idee. Foto: Tartu Postimees

Tartu linnapea Urmas Klaas väljendas 11. veebruari raadiointervjuus mõtet, et linn on nõus liituma naaberomavalitsustega ning selleks peavad seal elavad inimesed koguma vastavale taotlusele allkirjad ja nende tahteavaldust peab eelnevalt arutama kohaliku omavalitsuse volikogu.

Esialgu on linn käitunud riigimehelikult ja teinud ühinemisettepaneku tervikvaldadele. Ilmselt oskame kõik ette kujutada, mis jääks järele nn Tartu ümbruse kuldsest ringist, kui linnaga otsustaksid ühineda vaid valdade linnaäärsed asumid.

Luunja valla kolmes linnaäärses külas – Lohkvas, Veibris ja Muris – elab praegu kokku 1832 inimest, terves vallas 4073. Arvan, et nii Tartu kui ka Ülenurme vallas on suhe enam-vähem samasugune.

Kui külad lahkuksid

Kui Tartu võtaks enda rüppe ümbritsevate valdade linnaäärsed külad, jääksid alles territooriumilt veidi väiksemad ning elanike arvult palju väiksemad tavalised hajaasustusega omavalitsused.

Kõige suurem tagasilöök tuleks muidugi tulubaasis, sest valla suurim tuluallikas, üksikisiku tulumaks, on otseselt sõltuvuses tööl käivate inimeste arvust ja nende töötasust. Kindlasti ei asetse need vallad sellisel juhul enam maakonna ja riigi demograafilise edetabeli tipus nagu praegu, sest noorte osa linnalähedases piirkonnas on märkimisväärselt suurem kui ääremaal.

Luunja vallas pean linnaäärsete piirkondade soovi ühineda Tartuga üsna tõenäoliseks. Ei ole raske arvata, kas Lohkva, Veibri ja Muri elanikud soovivad elada omavalitsuses, mille piir ulatub Tartu linnast Peipsi järveni, või saada Tartu linna kodanikeks.

Suur osa neist on seda varem ka olnud ja osa on seniajani. On üsna tõenäoline, et paljud said oma elukoha territoriaalse kuuluvuse teada alles notari juures, kui sealgi ostu-müügilepingu põhjalikult läbi lugesid. Siin pole ka midagi imestada, sest paljud pered istuvad hommikul autosse ja sõidavad linna lasteaeda, kooli ja tööle.

Loomulikult püüab ka vald elanike heaks üht-teist teha: pingutatakse lasteaiakohtade juurde loomise nimel, hooldatakse tänavaid, tasutakse tänavavalgustuse eest, makstakse mitmesuguseid sotsiaaltoetusi, kuid sama teeb ju ka linn.

Rõngasvald oli õhus

Luunja vallavolikogus praegu opositsioonis olev valimisliit Koduvald Luunja esitas mullu juunis volikogu istungile eelnõu teha Tartut ümbritsevatele omavalitsuste volikogudele ettepanek alustada läbirääkimisi võimalikuks ühise omavalitsuse loomiseks.

Valikut põhjendati sellega, et kõigil Tartut ümbritsevatel valdadel on asukohast tingituna sarnased arengueeldused. Noorem ja kasvav rahvastik ning töökohtade piisav hulk võimaldavad saada suuremat maksutulu. Võrreldes kaugemate piirkondadega on neil omavalitsustel paremini väljakujunenud taristu.

Samuti on sarnased lahendamist vajavad probleemid: lasteaiakohtade kasvav vajadus, õpiränne linnakoolidesse, ühistransport, suurem negatiivne mõju keskkonnale jm.

Võrdsete ühinemisel on vähem tõenäoline, et mingi piirkond hakkab elama teise arvel või et suureneb ääremaastumine.

Eelnõu koostamisel ei eeldatudki, et Haaslava, Ülenurme, Tähtvere ja Tartu vald oleksid kõik nõus ühinema, kuid ka ühinemine kas või ühega neist annaks märksa tugevama omavalitsuse.

Opositsiooni eelnõu ei võetud tollal isegi istungi päevakorda. Võimulolijate põhiline argument oli, et seni, kui ei ole midagi konkreetsemat kõrgemalt poolt paika pandud, ei ole vaja sellele mõelda.

Nii suurelt, et Tartu linnale ühinemisettepanek teha, ei julenud opositsioon toona mõeldagi. Ilmselt on linna praegune ettepanek üllatuseks kõigile tartumaalastele, sest seni on ka kõige julgemates reformikavades räägitud ikka kahest omavalitsusest Tartumaal – Tartu linn ja ülejäänud omavalitsused.

Tõenäoliselt ei meeldiks Tartu rõngasvalla moodustamise ettepanek valitsusele. Veel vähem meeldiks valitsusele Tartu linna tehtud ettepanek. On ju valitsuse reformi üks eesmärke omavalitsuste võimekuse ja majandusliku taseme ühtlustamine. Tegelikult võib juhtuda vastupidine: piirkondade ebavõrdsus suureneb veelgi.

Piirissaar sobiks Tartule

Lõpetuseks söandaksin teha ühe ettepaneku Tartu linnajuhtidele: kui nad on juba otsustanud hakata tegelema avaliku haldusega hajaasustusega piirkondades, siis võiks ühinemisettepaneku teha ka Piirissaare vallale.

Piirissaart on Tartuga ühendatud juba varasemateski reformikavades. Saar ise ja sinna pääsemine, pean silmas sõitu Tartust mööda veeteed, on niivõrd unikaalne, et annab linnale turismi valdkonnas suure lisaväärtuse. Piirissaare sadamasse on juba rohkesti investeeritud. Tuleks toetada vaid taristut ning kasu oleks nii kohalikele kui ka tartlastele.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles