Kuna talvel käib Peipsi järvel suurem «rahvaste rändamine» – nädalavahetustel võib järvel olla umbes 3000, argipäevadel 1000 harrastuskalastajat –, saab teha ka esimesi järeldusi portaali populaarsuse kohta.

Kuna endiselt on järvele minekust võimalik teavitada kordonit ka telefoni teel, võib väita, et päris omaks uus võimalus kalastajatele veel saanud ei ole. Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjaki sõnul kasutab piiriveekogu.ee portaali umbes kümnendik Peipsile kalastama minejaist. «Jätkame tööd selle nimel, et teadlikkus sellest võimalusest kasvaks ja kalurid üha enam seda kasutaks,» teatas Gonjak.

Rakenduse tutvustamiseks on mõeldud spetsiaalsed visiitkaardid infoga eesti ja vene ning inglise ja läti keeles. Lõuna prefektuur tellis neid möödunud aastal kahes jaos, kokku 4000 tükki, sel aastal on tellitud lisaks 2500 visiitkaarti. Koos kujundamisega läksid need maksma 547,60 eurot. Gonjak täpsustas, et need arvud kehtivad vaid Lõuna prefektuuri kohta, millesse pole arvestatud Ida prefektuuri arve.

Visiitkaarte on jagamiseks antud näiteks majutusasutustesse, kuhu kaugemalt tulnud kalamehed jäävad ööbima, samuti kalastustarvete poodidesse Mustvees ja Tartus, samuti väiksemates kohtades. Ka tavapoodidesse on piirivalvurid võimaluse korral visiitkaarte andnud ja väga suur osa kaartidest  jagatakse otse järvel patrullides. Kalastajate kontrollimise käigus on piirivalvurid selgitanud piiriveekogu.ee kasutusvõimalusi ning jaganud sealjuures toetavat materjali.

Gonjak rõhutas, et kellelgi ei ole kohustust ohutusalaseid infomaterjale oma ettevõttes jagada, aga heast tahtest otsivad piirivalvurid koostöövõimalusi, et info jõuaks võimalikult paljudeni. Kui infomaterjali ei ole võimalik kuskil jagada, nagu näiteks eelmisel nädalal juhtus Alatskivil, siis see ei ole probleem.

Mida võetakse aga ette kodanikega, kes lähevad näiteks ATV-ga järvele, kuid jätavad end nõuetekohaselt registreerimata? Maria Gonjak selgitas, et inimese liikumist piirilähedasel alal reguleerib riigipiiri seadus, mis kohustab registreerima oma väljumise järvele veesõiduki või muu transpordivahendiga.

Registreerimata jätmise korral asuvad piirivalvurid selgitama juhtunu asjaolusid ja põhjust, miks inimene oma minekust või tulekust märku ei andnud. Kui tegu on esmakordse seaduserikkumisega ja põhjuseks inimlik unustamine või teadmatus, siis piirduvad piirivalvurid tavaliselt eksimusele tähelepanu juhtimisega ning selgitatakse registreerimise korda. Määratud trahvid on käesoleval hooajal jäänud mõnekümne euro kanti, kuid iga juhtumi puhul võetakse arvesse kõiki asjaolusid, seega ei ole siin täpset trahvisummat võimalik välja tuua.

Kui kohalikud kalamehed kipuvad Lätist pärit kalameeste peale viltu vaatama, siis Maria Gonjaki sõnul ei saa väita, et Läti kalurid järvele mineku registreerimata jätmisega kuidagi rohkem silma paistaks kui kohalikud.

«Viimase kümne aasta jooksul on lätlaste teadlikkus meil kehtivatest piirangutest, kontrolljoone kulgemisest ja järvele väljumise korrast märkimisväärselt kasvanud ja kui seaduserikkumisi ka ette tuleb, siis sama palju kui meie kohalikel kalameestel. Üldjuhul on Läti kalamehed siin aastaid käinud ja ka uutele tulijatele antakse vajalik teave edasi, lisaks jagavad sellekohast infot ka majutusasutused,» rääkis Gonjak.