Valus elu andis aluse raamatuks

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triin Põldra ehk kirjanikunimega Nirti elu ei ole alati olnud nii lilleline, nagu see paistis Bet­ti Alveri sünniaastapäeval Tartu kirjandusmaja saali kõnepuldist.
Triin Põldra ehk kirjanikunimega Nirti elu ei ole alati olnud nii lilleline, nagu see paistis Bet­ti Alveri sünniaastapäeval Tartu kirjandusmaja saali kõnepuldist. Foto: Kristjan Teedema

Nirti oli 21-aastane, kui kirjutas kohati, eriti alguses, väga valusa romaani, mille stiilist ja elutundmisest paistab hoopis vanemat kirjutajat. Esikteos sai nii meisterlik, et tõi talle Betti Alveri
auhinna.


Isa peksab ema ja oma kaht tütart, lapsed mängivad joomaseltskonna laua all pudelikorkidega... Selliste elupiltidega algab Triin Põldra alias Nirti romaan, mille aluseks on autor võtnud mõndagi oma elust.

Käänuline elutee on viinud ta ka Emajõelinnast läbi. «Lõpetasin Tartu Descartes'i lütseumi, kui olin 20-aastane,» märkis ta. «Kooli juhtkond oli nii lahke, et võttis mu vastu 11. klassi, kui ma olin juba 18 aastat vana, kuigi oleks olnud õigus saata mind täiskasvanute gümnaasiumisse.»

Neiu soovis lõpetada igal juhul tavakooli, kuigi oli Viljandis jätnud depressiooni tõttu keskkooli pooleli. «Des­car­tes'i lütseumist on jäänud kõige suurepärasemad mälestused, kuigi mul tekkis muidugi ka õpetajatega tülisid,» meenutas ta. «Mul juba kord on selline iseloom, et ega ma saa rahulikult midagi tehtud.»

Jalutades Tartus

Tartus elamise ja õppimise ajal jalutas ta aeg-ajalt Supilinna.

«Armastasin neid vanu maju ja huvitavaid inimesi, keda ma seal kohtasin. Öösiti julgesin ainult kaksi jalutada, mitte kunagi üksi,» tunnistas ta. «Päeval jalutasin pigem üksi. Sain oma mõtteid mõelda, raamatut kokku sättida.»

Kui keskharidus käes, asus Triin Põldra Tartu Ülikoolis bioloogiat õppima. «Jätsin selle aga pooleli (osutus kiiresti valeks valikuks) ja asusin raamatut kirjutama,» lisas ta. «Mõtlesin elu üle järele ja kolisin lõpuks Tallinnasse.»

Praegu õpib ta Eesti Humanitaarinstituudis Aasia ja Lähis-Ida kultuurilugu jaapani keele suunal ja on valikuga väga rahul.

15 000 krooni

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab Betti Alveri testamendi kohaselt välja kirjandusauhinna hingedepäevade vahelisel ajal ilmunud debüütteose eest. Laureaat tehakse teatavaks Betti Alveri sünniaastapäeval, 23. novembril Tartu kirjandusmajas.

Tänavu jõudis žürii lõppvalikusse kaheksa raamatut, millest parima autorit ootas 15 000 krooni. Žürii liige Sandra Jõgeva kirjutas enne auhinnasaaja teatavaks tegemist oma blogis (http://parimad­aas­tad.blog-spot.com), et tema üks kahest favoriidist on Nirti raamat.

«Esimene pool kirjeldab lapsepõlve maajoodiku perekonnas, teine osa seltsielu Tartus. Esimene pool on parem,» märgib Jõgeva.

Nirtil on pooleli ka käsikiri, mille ta loodab esitada järgmisele romaanivõistlusele.

Raamat

Nirti, «Ja anna meile andeks meie võlad...»,
kirjastus Petrone Print, Tartu 2009, 252 lk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles