Need on Tartu mullused parimad ehitised

Ümberehitatud ja laiendatud korterelamutest pälvis võidu Raatuse 49 maja. Selle juures on nähtud palju vaeva ajalooliste detailide säilitamisega. Hoone omapärane tellisladu on lahti võetud ja hiljem detailsete jooniste alusel käsitsi taastatud. Kortermaja omanik ja ehitaja on Raatuse, projekteerija Arhitektuuriklubi. Äramärkimist leidis veel Roosi 47 kortermaja.

FOTO: Kristjan Teedema

Eelmise aasta jooksul  andis linnavalitsus kasutusloa umbes 200 ehitisele, nende seast on viiepealine žürii nüüdseks välja valinud kuus parimat. Esinduslikemad selgusid nii korter-  elamute, üksikelamute kui muude hoonete seast.

Konkursil osalesid kõik 2015. aastal kasutusloa saanud majad. Esmalt jagati need kuude rühma: uued korterelamud, ümberehitatud ja laiendatud korterelamud, ümberehitatud ja laiendatud ajaloolised puitelamud, ümberehitatud ja laiendatud muud hooned ning ajaloolises piirkonnas ehitatud uued korterelamud.

Žüriiliikme Tõnis Arjuse sõnul, kes on ühtlasi arhitektuuri- ja ehitusosakonna juhataja ning linnaarhitekt, sõltub alagruppide teke sellest, kus ja milliseid maju on rohkem valminud. «Need võivad olla aastati erinevad ja seetõttu muutuvad ka kategooriad,» ütles ta.

Seejärel arutatakse läbi hoonete tekkelugu. «Oluline on hinnata kogu asjaajamist alates projekteerimisest kasutusloa saamiseni, kvaliteetne peab olema nii ehitus kui ka projekt,» ütles Arjus.

Seejärel tehakse esimene sorteerimine ning minnakse lähemalt tutvuma 20–30 väljavalituga, pärast vaatlust pannakse need omakorda pingeritta, millest hiljem selguvad võitjad.

Eelnevate aastate ehitistega tänavusi võrrelda ei saa, küll aga näeb uute majade järgi, kuhu poole on ühiskond ehituse ja arhitektuuri valdkonnas liikumas. «Kui vaadata tänavu välja valitud töid, on selgelt näha, et rõhku pannakse arhitektuuri kvaliteedile ja energiatõhususele – need kaks omadust on peamised,» ütles Arjus.

Veel hinnatakse ajaloolisi detaile, mõne vana maja taastamisel on tegemist näiteks puhta käsitsitööga, igal juhul tunnetasid parimate välja valijad kvaliteedi tõusu.

Tavaliselt on žüriiliikmeid olnud üheksa, seekord piirduti viiega, Arjuse sõnul said kõik vajalikud valdkonnad esindatud. «Vähemate inimestega on ka kergem ühele meelele jõuda,» lisas ta.

Peale Tõnis Arjuse kuulusid žüriisse abilinnapea Jarno Laur (esimees), linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Verni Loodmaa ning arhitektuuri- ja ehitusosakonnast arhitektuuri- ja linnakujundusteenistuse arhitekt Ivo-Sven Riet ja järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint.

Peale parimate leidsid veel mõned majad äramärkimist. Võitjate ja äramärgitud majade vahe on see, et viimastel on ilmselt midagi natuke puudu jäänud või pole olnud piisavalt võimalusi, et idee algse plaani järgi ellu viia.

Aasta parimat ehitist valiti Tartus 17. korda. Konkurss on mõeldud kvaliteetse projekteerimise ja ehitamise ergutamiseks. Igal aastal pälvib auhinna ehitis, mille puhul on kõige parema tulemuse andnud tellija, projekteerija ja ehitaja koostöö.

Pidulik autasustamine, mis on pühendatud parimate ehitiste tellijatele, projekteerijatele ja ehitajatele, tuleb veebruari lõpus või märtsi alguses. Seal antakse välja diplomid ning tänutahvel.

Tagasi üles