Seisukoht: veel nimedest ja meestest

Ants Johanson.

FOTO: Sille Annuk

Keeledidaktik Toom Õunapuu võttis oma artiklis «Nimi rikub meest» (TPM 01.11) arvustada ka Tartu Loomemajanduskeskuse nimekonkurssi. Täpsemalt polnud ta rahul sellega, et valituks ei osutunud tema pakutud nimi Loomela. Sellest häirituna heidab ta ette, et loomemajanduskeskus ei vastanud ta järelepärimistele, ei avalikustanud žüriid ega protokolli; süüdistusi on veel, kuid nende esitamise toon ei paistagi eeldavat konstruktiivset vastust.

Tartu loomemajanduskeskus.

FOTO: Margus Ansu


Me tunneme rõõmu selle üle, et Tartu Loomemajanduskeskus on leidnud ja leidmas endale uusi andekaid majulisi ning et ka teiste linnakodanike huvi keskuse tegevuse vastu kasvab. Heameelt tekitab ka niivõrd paljude nimevariantide saabumine konkursile – kindlasti õnnestub nende hulgast kõige sobivamad leida.  

Žürii tööst loomemajanduskeskuse sõprade rollis osa võtnuina võime kinnitada, et žürii koosseisu ei ole saladuses hoitud – ega seda ka üle tähtsustatud, sest meie tegevus on vaid üks osa nimevaliku protsessist. Just osana protsessist tuleks käsitada ka toimunud konkursivooru, mille järel loomemajanduskeskuse esindajad ja toetajad andsid laekunud nimepakkumistele esialgse hinnangu.

Nagu selgus, oli mõni liikmetest ka ise anonüümselt nimevariante pakkunud, ent üldist heakskiitu ei leidnud needki.

Nimi jääb kandjale kogu eluks. Nime andja(d), aga veel enam, nime kandja(d) peaksid veendunud olema, et lõpptulemus on parim võimalikest. Mingu selgusele jõudmiseks või plaanitust veidi rohkem aega. Lõpliku valiku tegemisel peab niisiis osutuma määravaks ikkagi loomemajanduskeskuse asukate heakskiit. Ei ole tark kinnitada ja välja kuulutada nimesid, mil pole lootust tegelikku kasutusse minna.

Toom Õunapuu pakutud nimi Loomela ei ole keskuse asukates entusiasmi ja äratundmisrõõmu tekitanud. Mitmeid teisi põhjusi, miks see nimi kõrvale jäi, on juba samuti välja toodud ning sarnasus Tallinna Loomealaga on vaid üks neist. Tajusime, et -la-lõpp mõjub mõnevõrra lapsikult.

Liiati otsisime nimesid ka kolmele keskuse hoonele eraldi ning Loomela silbitamisest järele jäävad Loo, Me ja La ei kanna mingit äratuntavat identiteeti.

Loomela ei väljenda ka kultuuri ja majanduse seoseid, mis on keskuse tegevuse aluseks; samuti poleks see nimi suupärane keskuse koostööpartneritele väljaspool Eestit. Ehkki žürii poolehoid kuulub äratuntavalt omakeelsetele nimevariantidele, on rahvusvaheline heakõlalisus siiski keskuse tulevikule mõeldes vägagi kaalukas kriteerium.

Mis puutub kirjadele vas­­tamisse ja teabe jagamisse, siis meile teadaolevalt vastasid loomemajanduskeskuse töötajad Toom Õunapuu arvukaile jämedas toonis kirjadele viisakalt ja kannatlikult ning tegid korduvalt ettepaneku kokku saada, keskuse ning nimevaliku põhimõtteid tutvustada ja koostööplaane teha.

Neid pakkumisi keeledidaktik aga eiras või vastas uute sajatustega. Kes siis on praegusel juhul see, kes ei võta vastu teiste põlvkondade teadmisi ja head tahet?

Meil oleks kahju, kui Tartu muutuks heade mõtete linnast isekuse ja kiusu linnaks, kus häid algatusi tumestab isiklike solvumiste väljaelamine meedias.

Tunnustame Toom Õunapuu muret eesti keele pärast ja soovi loomemajanduskeskuse tegevusele kaasa aidata, aga see koostöö saab õnnestuda vaid vastastikuse austuse vaimus.

Tagasi üles