Kümneid ja kümneid tartlasi osales eile õhtul ülemaailmses silmside eksperimendis. Selle võtsid Tartus ette korraldajad eesotsas Sten Pihotaloga ja koostöös liikumisega The Liberators International. Eksperimendis võisid osaleda kõik, kes viibisid sel ajal kesklinnas purskkaevu juures. Algus oli kell 17 ja huvi nii suur, et teineteisega tõtt vaatajaid jätkus isegi pärast ürituse ametlikku lõppu kell 20.
Kell 18.30 oli neid, kelle pilk naelutatud vähemalt minutiks teise silmadesse, paarkümmend paari. Rohkesti oli neidki, kes sealsamas lähedal tavatut tegevust pealt vaatasid.
Mõni minut enne kavandatud lõppu oli teineteisega tõtt vaatajaid tosin paari. Kui raekoja kell andis märku, et kell on 20 ja seega ürituse ametlikult registreeritud aeg läbi, jätkasid mõnedki uued tulijad ja «vanad» olijad silmisse vaatamist.
Kui palju oli neid, kes rohkem kui kolme tunni jooksul silmside eksperimendis Tartu raeplatsil osales, ei osanud korraldajad eesotsas Sten Pihotaloga öelda. Kellelgi ei olnud aega pidevalt vahetuvaid silmavaatajaid kokku lugeda, kuid küllap annavad vastuse videosalvestised.
Algusest lõpuni
Üks neist vähestest, kes kohtus raeplatsil silmast silma väga paljude eksperimendis osalejatega ürituse algusest kuni lõpuni, on kaunite pruunide silmadega tartlanna Gerli Loodus, kes praegu avastab maailma. Suvel töötas ta Norras ja nüüd otsib Eestis tööd, aga tal on ka huvi minna reisima. Reporter vaatas neiule kell 20.15 viis minutit silma ja sai mõndagi teada.
«Alguses ma olin hästi kinnine, raske oli ennast teistele inimestele avada. Ma kartsin, et mulle silma vaatajad näevad kõiki mu mõtteid, tundeid ja mingeid asju, mida ma olen püüdnud endasse peita,» ütles ta. «Lõpu poole oli palju lihtsam ja vabam olla.»
Silmast silma vaatamise ajal kohtus ta õige mitme erilise inimesega. «Üks mees, argentiinlane, rääkis mulle mediteerimisest. Ta ütles, et sügavalt silma vaatamine on samuti mediteerimine: peab keskenduma, et tähelepanu ei läheks kõrvale, et ei mõtleks purskkaevule, mis siin kõrval vuliseb, et ei kuulaks teiste hääli; vaadata tuleb ainult teisele otsa ja keskenduda sellele, mida tema silmades näed,» rääkis Gerli Loodus.
Keegi silmavaataja oli talle rääkinud, kuidas me kõik oleme üks: teise silmades näed teist ja ka iseennast. Keegi oli märganud eksperimendi ajal noore tartlanna silmades kurbust. «Ta küsis, miks ma olen nii kurb, ja soovitas sellised emotsioonid endast välja lasta: ei tohi koguda endasse teiste emotsioone, ela välja, kui oled kurb, nuta, loobi patju, mida iganes,» ütles ta. «See andis mulle kindlustunde, et ma ei pea suruma emotsioone alla ja kinni, et ma ei ole sellepärast halb inimene, kui ma olen vahel vihane või kurb või kui ma ei taha suhelda.»
Gerli Loodus võttis rohkem kui kolm tundi väldanud silmast silma kohtumised kokku tõdemusega, et eksperiment andis talle väga palju, tema kinnine olemine ja väikene südamevalu asendus kerge ja rõõmsa tundega, et ta võib ennast maailmale avada.
Eksperimendis osalejad põlvitasid või istusid raeplatsil purskkaevu lähedal kivisillutisel kaasa võetud võimlemismattidel. Kohale oli toodud ka toole ja kaks kokkupandavat lauda, mille taha sai tõtt vaatamiseks koha sisse võtta. Mõned istusid kõnnitee serva ehitatud pinkidel. Osa jäi teineteist vaatama kauemaks kui minut. Mõned eelistasid istumise asemel vastakuti seista. Mõned hoidsid ainiti silmadesse vaatamise ajal kätest kinni. Mõni paar läks pärast ainitist silmitsust lahku lihtsalt niisama, mõni tegi lahkumiskallistuse.
Sten Pihotalo sõnul jagatakse eksperimendi salvestistest koostatud ülemaailmset videokompilatsiooni esimesena The Liberators Internationali veebisaidil. Ta lisas, et kui Tartu ürituse veebileht kuhugi vahepeal ära ei kao, saab jäädvustatut mõne aja pärast sealgi vaadata.
Rahvusvahelises silmavaatamise eksperimendis osalesid samal ajal ka tallinlased (Estonia teatri ja Viru keskuse vahelisel ala) ning pärnakad (Port Arturi juures).