Küünlad kutsuvad lahkunud hingi koju

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raadi kalmistul süüdatud mälestusküünlad tekitavad pimedal ajal haudade kohale tulemere.
Raadi kalmistul süüdatud mälestusküünlad tekitavad pimedal ajal haudade kohale tulemere. Foto: Margus Ansu

«Eks seda hingedepäeva on nüüd alles rohkem tähistama hakatud,» mõtiskleb mehe vanemate hauda koristav Silvi Aria. «Aga ei, ema ka ikka rääkis sellest ja käisime haual millalgi sel ajal,» meenub naisele siis.


Päeval enne hingedepäeva on Raadi surnuaed sagijaid täis. Puud, mis viimasel kuul vähehaaval lehti on langetanud, on juba päris alasti.

«Praegu saab haua pikemaks ajaks puhtaks teha, mitte nii, et paari päeva pärast on jälle uued lehed peal,» räägib Silvi Aria, kes kollase hunniku kilekotti surub.

Eile käis Raadilt kaugel Tammelinnas elav naine äia-ämma hauda koristamas, oli linna asja. Küünla panek on plaanitud tänaseks. Tema enda vanemad on maetud Põlvasse, ka sinna on mõttes küünal viia. «See on kena traditsioon,» arvab Aria.

Vana püha tõstab pead

Külm, udune, tuulevaikne aeg novembris on hingedeaeg, mil meie esivanemad uskusid, et surnud tulevad tagasi koju. Et hinged elavatesse hästi suhtuksid ja neid aitaksid, jäeti neile süüa-juua, ja ikka parimat, mitte pudrupoti põhjakaabet.

Paljud vanasti olulised pühad, nagu mihklipäev või jüripäev, on praeguseks oma tähenduse kaotanud,  hingedepäeva olulisus on aga pärast nõukogude aega taastumas. Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Mall Hiiemäe arvates on inimestel kiiresti muutuvas maailmas vaja sidet teispoolsusega, tarvidus meenutada ja mälestada.

Toitu ei pane hingedele vist küll enam keegi välja, võib-olla vaid maausulised. Pime ja raske aastaaeg aga nõuab oma ja nüüdisaegsel inimesel on tekkinud komme, mis praegusesse aega paremini sobib – küünla panemine aknale või lauale.

Uued kombed

Mall Hiiemäes tekitab küünla süütamise laiaulatuslikkus suurt hämmeldust, eriti see, et komme pole levinud ainult vanemate, vaid ka noorte seas.

«See on täiesti uskumatu, kuidas noored, kes on hukas, nagu öeldakse, võtavad küünla ja panevad akna peale põlema, sest neil on ka mingi vajadus selleks,» räägib teadur oma uurimustest.

Küsimusele, miks nad seda teevad, on ta vastuseks saanud, et küünalt vaadates mõeldakse kõigile, kes on olnud olulised ja nüüdseks lahkunud – kui mitte enda lähedaste hulgast, siis tuttavatest ikka on keegi läinud.

Hingedepäeva sündmusi
• Kell 16 ERMi näitusemajas loeng «Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev»
• Kell 17 Antoniuse õuel hingedepäeva õhtu
• Kell 18.30 Kassitoome oru serval hingedepäeva kristallihelid
• Kell 19 Jaani kirikus hingedepäeva kontsert

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles