Kohus mõistis Ringmaa sõbra lõhkeaine käitlemises õigeks

Märt Ringmaa ja Hendrik Lori.

FOTO: Erakogu

Tartu ringkonnakohus kergendas täna Lasnamäe pommimeheks nimetatud Märt Ringmaa sõbra Hendrik Kurvitsa (endine Lori, 69) karistust, tühistades osaliselt maakohtu varasema otsuse.


Hendrik Kurvitsa süü trotüüli ebaseaduslikus käitlemises ei leidnud ringkonnakohtus tõendamist, kinnitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Lisaks tühistas õigusemõistja Kurvitsa süü valeandmete esitamises.

Samas mõistis ringkonnakohus Kurvitsale dokumentide võltsimise ning kelmustele kihutamise ja kaasaaitamise eest kaheaastase vangistuse. Veel vähendas ringkonnakohus Kurvitsalt väljamõistetud menetluskulusid.

Õigeks mõistis ringkonnakohus Kurvitsa õigeks ka kaassüüdistatava, Priit Kahemi (55), kelmustele kihutamises ja kaasaaitamises. Ametialases võltsimises varem õigeks mõistetud Virve Raidma (49) jäi siiski süüdi.

Muus osas jättis ringkonnakohus Tartu maakohtu selle aasta 20. jaanuari otsuse valdavalt töövõimetuspensionite väljapetmiste süüdistusi sisaldavas kriminaalasjas muutmata.

Maakohus tunnistas jaanuaris Kurvitsa süüdi dokumentide võltsimises, kelmustele kihutamises ja kaasaaitamises, 800 grammi lõhkeaine (trotüüli) ebaseaduslikus käitlemises ja valeandmete esitamises.

Felor Felman (49) ja Priit Kahem tunnistati süüdi võltsitud dokumendi kasutamises ja kelmuses.

Virve Raidma tunnistati süüdi dokumentide võltsimises.

Kurvitsat karistas maakohus nelja-aastase vangistusega. Felmanile mõistis maakohus 10 000 kr suuruse rahalise karistuse. Kahemit karistati kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Raidmale mõisteti tingimisi kolmeaastase katseajaga rahaline karistus 20 800 kr ulatuses, millest osa oli juba eelnevalt kantud.

Ringkonnakohus ei pidanud tõendatuks Kurvitsale esitatud süüdistust lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises, kuna tema süüditunnistamine rajaneb vaid samas kuriteos kahtlustava staatuses olnud tunnistaja ütlustele. Ringkonnakohtu hinnangul saab neid ütlusi pidada pigem kahtlustatava kaitsevahendina kahtlustuse vastu, mitte usaldusväärse tõendina.

Küll on tõendamist leidnud lõhkeainele sarnase aine leidmine 2007. aasta juunis Tartus asuvast eramust. Selle käitlemine Kurvitsa poolt ei ole aga tõendatud.

Lisaks on leitud aine määratletud lõhkeainena vaid visuaalse vaatlusega ning ekspert ei ole selleks kasutanud täpsemaid uurimismeetodeid.

Samuti leidis ringkonnakohus, et kuna Kurvits ei esitanud 2007. aastal sotsiaaleluruumitaotluses Tartu linnavalitsusele valeandmeid, on põhjendamatu ka Kurvitsa süüdimõistmine valeandmete esitamises.

Ringkonnakohus leidis, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud Kurvitsa süü vaid Felmani pettusele kihutamises ja sellele kaasaaitamises ning Paimi kaasabis pettuse toimepanemisel. Kurvitsa süü Kahemi kihutamisel pettusele jäi aga kohtus tõendamata tänu Kahemi antud vastuolulistele ütlustele. Samuti ei ole Kurvits võltsinud Kahemi tööraamatut.

Raidmale oli esitatud süüdistus ametialases võltsimises, kuid maakohus muutis tema kuritegeliku käitumise kvalifikatsiooni ning tunnistas ta ametialases võltsimises õigeks ja süüdi dokumentide võltsimises, kuna kriminaalasja arutamise ajaks ei olnud Raidma enam ametiisik. Ringkonnakohus leidis, et isikut ei saa samas kuriteos korraga nii süüdi kui õigeks mõista ning kohtuotsus saab olla üksnes süüdi- või õigeksmõistev.

Kuna Raidma süü on tõendatud, jäi ringkonnakohtu otsusega Raidma süüdi dokumentide võltsimise süüdistuses ning õigeksmõistmine ametialases võltsimises tühistati.

Süüdistuse järgi võltsis Kurvits 2004. ja 2005. aastal Paimi ja Felmani tööraamatuid nende väidetava, kuid tegelikult mittetoimunud töötamise kohta. Võltsitud valede andmetega tööraamatu alusel tekkis Paimil ja Felmanil õigus saada tööstaaži eest töövõimetuspensioni.

Samal eesmärgil võltsitud tööraamatu omandas Kurvitsalt ka Kahem. Süüdistuse järgi koostas Raidma perearstina 2004. ja 2005. aastal Paimile, Felmanile ja Kahemile nende tegelikku tervislikku seisundit teadmata ja tuvastamata ebaõigeid andmeid sisaldava arstliku ekspertiisi taotlused töövõime kaotuse protsendi määramiseks.

Tartu pensioniametile esitatud ebaõigete andmete alusel maksti 2004.–2007. aastal alusetult Paimile töövõimetus- ja rahvapensioni üle 10 000 kr, Felmanile üle 48 000 kr ja Kahemile üle 14 000 kr.

Kurvitsat süüdistatakse ka ebaseaduslikus trotüüli käitlemises. Samuti esitas Kurvits süüdistuse järgi 2007. aastal Tartu linnavalitusele valeandmeid sisaldava sotsiaaleluruumitaotluse, et saada tasuta üürikorterit.

Menetlusosalised saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul alates homsest.

Tagasi üles