Tartu linnavalitsus otsib rahahädas õlekõrsi

Foto: SCANPIX

Kahe nädala eest said Tartu linnavalitsuse osakonnajuhatajad linnapea Urmas Kruuselt korralduse valmistada ette viie protsendi töötajate koondamine. Nädala eest linnapea tühistas korralduse, kuid asendas uuega.

Uue korralduse sisu oli, et täitmata jäänud ametikohtadele uute töötajate värbamiseks tuleb iga kord küsida linnapea eriluba. Iseenesest ei olnud see nõue midagi uut, vaid kordas rangemas vormis üle põhimõtte, mis on suuliselt öelduna linnavalitsuses kehtinud 2009. aasta maist saadik, kui oli viimane suurem koondamine.

Ülesannet valmistada ette viieprotsendiline koondamine pole kirjalikult üles tähendatud, selle said osakondade juhatajad linnavalitsuse istungil ja pidid oma ettepanekud esitama valdkonna eest vastutavale abilinnapeale.

Esialgu vaid pingsaks mõtteharjutuseks kujunenud ettepanekud pidid näitama, millised ametikohad on vältimatult vajalikud ja milliste tööülesandeid on võimalik teiste vahel ära jagada.

Täpselt samast mõttest on kantud ka nõue küsida linnapea käest vabadele ametikohtadele uute töötajate värbamiseks iga kord eriluba, sest see sunnib põhjalikult kaaluma, kas teist võimalust pole. Aasta algusest on Tartu linna palgale tulnud 19 uut inimest. Üks linnavalitsuse töötajaist ütles, et kui linn on nii palju uusi töötajaid palganud, kas on siis õige rääkida koondamisest – tuleb vabanevad ametikohad täitmata jätta.

Linnapea Urmas Kruuse ütles eile viie protsendi korralduse kohta, et see oli üks ülesannetest, mis peab aitama vähendada linnavalitsuse tegevus- ja palgakulusid, et tuleva aasta linnaeelarves ei langeks investeeringute osakaal «alla kriitilise piiri».

Kitsad olud

Umbes 1,6 miljardi krooni suurusest eelarvest on investeeringute osaks kujunemas ligikaudu 200 miljonit krooni, mis on tänavusest umbes 80 miljoni krooni võrra vähem.

Sellestki investeeringurahast umbes pool pärineb europrojektidest. Pildi võib rõõmsamaks muuta kasutamata saastekvootide müügist Tartule loodetav 100–150 miljonit krooni. Aga see on alles laskmata karu.

Rahanduse abilinnapea Karin Jaanson ütles, et pilt on hapu heade aegadega võrreldes. Tulude maht on tänavusega võrreldes sarnane, tegevuskulud kasvavad, vaba raha, mida investeeringuteks saab kasutada, jääb vähemaks.

Nagu kodumajapidamises:  kui kommunaalmaksed, toiduraha ja muud vältimatud kulutused on kokku arvatud, saab otsustada, kas uue sohva ostuks või tapeedi vahetamiseks jagub.

Pärast tuleva aasta linnaeelarve kondikava tutvustamist koalitsioonipartneritele on hinnangud asjade seisule olnud emotsionaalsed ja ärevad. «Kui sel aastal oli raha vähe, siis tuleval aastal seda üldse ei ole!», «Vaja on radikaalseid meetmeid!» jõudsid mõned reformipoliitikud eelmisel nädalal hüüatada.

Tartu rahaasjade korraldamises on olnud kaks püha lehma: eelarve tasakaalu põhimõte ja europrojektide kaasrahastamine. Viimaste pärast on linnavõimud juba tükk aega pidanud südant valutama, sest laenukoormus on lubatud piiri peal, Ringtee silla ja Idaringtee ehitus algamas. Nii lisab Kruuse nende pühade asjade nimistusse ka laenukoormuse langetamise, et oleks mingigi puhver.

Seejärel tulevad juba nn prioriteedid, millena linnajuhid nimetasid sotsiaalhoolekannet, lastehoidu ja huviharidust.

Euroraha mured

Nagu reformierakondlasest linnavolinik Verni Loodmaa tõdes, on linna rahalist olukorda raskemaks teinud võib-olla liiga kergekäeline europrojektide raha vastuvõtmine. Valminud objekte tuleb hooldada, kütta, personal värvata.

Tõepoolest, kauaoodatud Ahhaa keskuse valmimine näiteks  nõuab linnalt tegevuskulude katmist umbes 3,3 miljoni krooniga, nagu abilinnapea Jüri Sasi osutas. Iga uus lasteaed suurendab tegevuskulusid, aga neid on juurde vaja sellest hoolimata.

Kokkuhoiuvõimalusi otsides on linn mõtisklenud ka koostöö ja toetuslepingutes ette nähtud summade vähendamisest.

Nii näiteks on uuritud, kuidas teater Vanemuine suhtub 1,8 miljoni kroonise toetuse vähendamisse tuleval aastal veelgi suurema protsendi võrra, kui oli tänavune 20. Olgu öeldud, ei rõõmustanud.

Tuleva aasta linnaeelarve projekti tervikpilti ei ole veel ees isegi mitte rahanduse abilinnapeal Jaansonil, kes ütles eile, et arvud on kokku löömata. Nii ongi koalitsioon saanud seni arvamust avaldada n-ö suurte numbrite kohta.

Linnavalitsus jätkab aga pingutusi kärpekohtade leidmise nimel, et tuleva nädala kolmapäeval jõuda võimuerakondadele tutvustama esialgset koondpilti.

Üks paber

Selle töö harjal maandus lehetoimetuse postkasti käsipostiga tulnud saatja nimeta dokument, mis kirjeldab linnavalitsuse struktuurimuudatuste ettepanekuid. Muu hulgas soovitatakse seal kaaluda osakondade liitmist personalikulu ja töö efektiivsuse eesmärgil. Osakondi võiks selle järgi jääda kuni kuus. Praegu on osakondi 11, lisaks veel linnakantselei.

Sellisest dokumendist väitsid end esimest korda kuulvat küsitletud linnavalitsuse töötajad, aga ka koalitsiooni juhtpartei Reformierakonna poliitikud.

Võib-olla provokatsioon, pakuti, kuid mõni poliitik jõudis esimese hooga arvata, et sellised ideed ei pruugigi valed olla, ent kinnitas siiski, et niisuguses vormis asja arutatud pole. Nagu kokkulepitult ei tahtnud nad enam eile sel teemal aga midagi arutada.

Teiste seas väitsid asjast esimest korda kuulmist Reformierakonna  piirkonna juhatuse liige Neinar Seli ja volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Toomas Kapp. «Aga kui need kaks asjast midagi ei tea, on ideed raske läbi suruda,» ütles üks Reformierakonnale lähedal seisja.

Linnapea Urmas Kruuse kinnitas, et sellise paberi loomisel pole osalenud ei tema, linnavalitsuse liikmed ega ametnikud. «Mulle ei meeldi spekuleerimine. Kui hakkaksin spekuleerima, oleksin vastutustundetu, sest selle taga on inimesed,» ütles ta.

Küll ütles linnapea, et personali vajadust ja tööülesandeid tulebki igal aastal uuesti hinnata, see töö ei saa sõltuda ainult majanduse tõusust või langusest.

Tartu linnavalitsuse palgal on 312 ametnikku