Geenid kontrollivad söögiisu

Eesti Geenivaramu spetsialistile Tõnu Eskole (vasakul) ja direktorile Andres Metspalule on teadusajakirjas Nature Genetics avaldatud artikkel väike tükk rahvusvahelisest olümpiamedalist. Uuring ise on aga suur samm maailmale saamaks teada, millised geenid mõjutavad meie isu, pikkust ja kehakuju. Foto: Margus Ansu

Kui su isa on pikk ja tüse ning tema isa oli samasugune, oled ilmselt sinagi pikk ja tüse. Sellesse teadmisse toob uut aga leid geneetikas, mille avaldamisega on ka Tartu teadlased justkui olümpiavõidu koju toonud.

Viimaste aastakümnete geeniuuringud on teinud kindlaks, et DNA-molekuli lõigud ehk geenid on need, mis mõjutavad muu hulgas seda, kas oleme ülekaalulised, pikad, pirni- või õunakujulise kehaga.

Mida uuring edasi, seda selgemaks saab, et kaalu, pikkust ja kehakuju mõjutavad paljud geenid. Et saada sotti, millised geenid mängivad just nende tegurite puhul kõige enam rolli, tuleb kõrvutada sadade tuhandete inimeste DNA-juppe.

6000 eestlast

Just seesuguse suure ettevõtmisega, pea veerandi miljoni inimese geenide võrdlemisega, on 400 teadlast ühele poole saanud. Nende hulgas ka kuus Eesti genoomika tippkeskuse uurijat TÜ Eesti Geenivaramu 6000 inimese proovidega. Ida- ja suures osas Kesk-Euroopas polnud seesuguseid andmeid mujal välja panna.

Üks uurijatest, Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu võrdles seda uuringut Galilei taevavaatlusega. Kui Galilei pööras taevasse teleskoobi, polnud tal hüpoteesi, kas Saturnil on rõngad, ta lihtsalt leidis need. Nii on ka valminud uuringuga: vaadeldakse kõiki geene, et näha, millised neist on ülekaalulisuse, pikkuse ja kehakuju mõjutamises osalised.

Metspalu sõnul on see laiahaardeline alusuuring. Teadlased leidsid 18 geeni, mis mõjutavad kehakaalu, pikkust ja kehakuju. See annab mitmesajale teadlasele võimaluse uurida neid geene lähemalt.

Oktoobri keskel ilmus selle alusuuringu kohta artikkel Nature Geneticsis. Selles ajakirjas avaldatud saada on teadlastele nagu olümpiavõit. «Ütleme nii, et võitsime teatejooksu, kus osales palju inimesi,» naljatas Metspalu. Geenivaramule oli see tänavu juba viies medal ehk viies Nature Geneticsis ilmunud artikkel.

«Teaduse tippspordi» ajakirju mõõdetakse nende mõjufaktori järgi ehk selle järgi, kui palju teised teadlased ajakirjas ilmunud artiklit tsiteerivad. Tippajakirjadel nagu Nature, Nature Genetics ja Science on see faktor 34.

Seal artikli avaldamine on  keeruline protsess. «See on nagu sportlastel kas võistelda olümpiamängudel või Elva meistrivõistlustel,» tõi Metspalu võrdluse avaldamisega mõnes vähemtähtsas ajakirjas.

Kontrollimatu isu

Uuringust selgus näiteks, et söögiisu on sama kontrollimatu nagu hingamine või seksuaalne aktiivsus. On teatud geenid, mis mõjutavad vaheaju osa hüpotalamuse tööd, mis kontrollib ka söögiisu.

Seega mõjutab meie isu see geen. Kui isu on suur, siis inimesed söövad rohkem ning kasvab ka kehakaal. Sestap võib ülekaalulisusele kaldumist pidada ka tahtest sõltumatuks.

Seesugused avastused aga aitavad ravimifirmadel välja töötada ravimeid, millega saaks vastava geeni käitumist siiski mõjutada, et näiteks söögiisu poleks nii suur ning ülekaalust omakorda ei tekiks diabeeti ja teisi sellega seotud haigusi.

Geenivaramu andmete analüüsimine võib Metspalu sõnul viia näiteks selleni, et kui patsient annab perearsti juures DNA-proovi, annab arvutiprogramm analüüsi tulemusena ka soovituse: teie geenidega inimesel on suurem võimalus saada rinnavähki, peaksite laskma end kontrollida.

Sadade teadlaste tehtud uuring

• Ühtekokku võrreldi 249 796 inimese geeniproove Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Austraaliast. Nende hulgas olid ka 6000 Eesti Geenivaramu proovi.

• Leiti 18 uut geeni, mis mõjutavad kehamassi indeksit.

• Artikkel uuringu tulemustega ilmus 10. oktoobril ajakirjas Nature Genetics.