/nginx/o/2010/10/14/449180t1hbe07.jpg)
Äsja teatas Avatud Eesti Fond, et «Venemaa häälte» arutelusarja kauaoodatud külaline, kirjanik ja ajaloolane Viktor Suvorov on raskelt haigestunud ning ei saa järgmisel nädalal Eestit külastada. Seetõttu jääb ära ka Tartusse planeeritud loeng Teise maailmasõja tagamaadest.
Varemgi muret teinud südamehaigus ägestus ööl vastu reedet ning mõne aja peab kirjanik Suvorov veetma eemal aktiivsest ühiskonnaelust. Seetõttu ei toimu ka tema järgmiseks nädalaks plaanitud loenguid Tartus ja Tallinnas, teatas Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.
Vabandame kõigi ebamugavuste eest, mida selline ootamatus teie plaanides võib põhjustada, lisas Hellam.
Eelnenud teade:
Avatud Eesti Fond toob tartusse arutelusarja «Venemaa hääled» ning selle raames saab kuulata kirjanik Viktor Suvorovi loengut «Teise maailmasõja suletud leheküljed».
Kirjanik Suvorovit, tema mõttekaaslasi ja ajaloolasi süüdistatakse Venemaal tihti selles, et nad moonutavat ajalugu. President Medvedevi algatusel on Venemaal loodud komisjon, mille eesmärgiks on võidelda «Venemaa huve kahjustava ajaloo võltsimisega», vahendas Avatud Eesti Fond.
Nõukogude Liit ja Venemaa on jätkuvalt eitanud rahvusvahelisele avalikkusele tuntud ajaloolisi fakte alates MRP salaprotokollide olemasolust kuni Katõni tragöödiani. Tänaseni on suur osa NSVL-i olulisi ajaloomaterjale nii Venemaa kui muu maailma ajaloolastele kättesaamatud. Miks on ajalugu Venemaal endiselt ohtlik?
Sellele küsimusele annab omapoolse vastuse ja selgitused vene ajaloolane ja kirjanik Viktor Suvorov.
Viktor Suvorov, kodanikunimega Vladimir Bogdanovitš Rezun, on endine sõjaväelane (alampolkovnik). Ta teenis Nõukogude armees ning aastatel 1970-1974 õppis nõukogude sõjaväe luureakadeemias sõjalis-diplomaatilises akadeemias.
Pärast lõpetamist suunati nõukogude sõjaväeluure residentuuri Genfi. 1978. aastal palus Vladimir Rezun Suurbritannias poliitilist varjupaika ja elab Londonis tänaseni.
Suvorov on eelkõige tuntud oma palju poleemikat tekitanud raamatute poolest, milles ta on viidanud Stalini salaplaanile alustada sõjategevust Saksamaa Kolmanda Riigi ja Hitleri vastu juunikuus 1941. aastal. Selle eest on teda tabanud süüdistused ajaloo võltsimises ja lääneriikide Venemaa vastases tellimustöö täitmises.
Kus on ajalooline tõde ja millised on need Teise maailmasõja leheküljed, millest Venemaa parema meelega vaikiks? Sellele saab vastuseid 19. oktoobril kell 15. Dorpat konverentsikeskuses. Loeng toimub vene keeles, sünkroontõlkega eesti ja inglise keelde.