Kui Puhja vallavalitsuse plaanid Reku sildumisala arendamisel õnnestuvad, võib tulevikus samas kohas näha jõesadamat. Ees seisab aga pikk planeerimine ning ehituseks on vaja leida märkimisväärne rahasumma.
Puhja vald tahab Rekule jõesadamat
29. juuni 2015, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soise jõeäärse ala planeerimisega tegeles vald pikalt kuni 2013. aasta sügiseni, mil ühtäkki kaevati planeeringut ja seadusi eirates jõe äärde paadikanal ning valati betoonist uus slipp. Vald eitas seost ebaseadusliku tegevusega ning nimetas juhtunut äraspidiseks kodanikualgatuseks.
Kanali kinni ajamise asemel otsustati aga võtta pikk ja vaevaline tee selle seadustamiseks ning nüüd on esialgsed plaanid märkimisväärselt kasvanud.
Tankla ja võrgukuurid
«Jõeäärse ala kasutamine on igapäevaselt väga aktiivne, kuid tegevus on üsna tsiviliseerimata,» leidis Puhja vallavolikogu esimees Vahur Jaakma. Sestap polegi vald Reku arendamise mõttest loobunud.
Senist detailplaneeringut on oluliselt täiendatud ning käib selle menetlus, selgitas Jaakma asjade seisu. Samuti käib keskkonnamõjude hindamine. Rahataotlus on esitatud siseministeeriumi piirkondliku konkurentsivõime arendamise meetmesse ning raha tahetakse saada ka Võrtsjärve kalanduspiirkonna arendamise summadest.
Projekti maksumuseks kujuneb eeldatavalt 690 000 eurot, millest kuni 100 000 tuleks tasuda vallal. «Isegi kui positiivset rahastusotsust ei peaks tulema, jätkame projekti ettevalmistamist,» kinnitas Jaakma.
Kui varasemas planeeringus nägi vald ette hoiukohad 16 paadile, siis uue kava järgi peaks neid kohti tulema vähemalt 50. Lisaks mõned kohad väikelaevadele. Vähemalt 50 autot peaks mahtuma rajatavasse parklasse.
Et tegemist on Võrtsjärve ja Tartu vahel ühega vähestest kohtadest, kus saab paati vette lasta, näeb plaan ette ka konteinertankla rajamist ning võrgukuure kutselistele kaluritele. Veel peaks tulema puurkaev, bio- ja olmejäätmete kogumise punkt, pilsivee üleandmise koht. Plaanitavasse sadamahoonesse tuleksid sadamakapteni ja valvurite tööruumid, söögikoht-kauplus koos abiruumidega, seminariruum, dušši- ja tualettruumid, panipaigad, kanuude ja süstade hoiukohad jm.
Ühendus jõega
Detailplaneeringuga paralleelselt käib aga haldusmenetlus, mida on tarvis loata rajatud paadikanali seadustamiseks. Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektori Jane Türbsal-Trolla sõnul soovivad kanali säilitamist nii vald kui kohalikud elanikud. Planeeringu kooskõlastamist teiste riigiasutustega ei ole Puhja vald aga veel alustanud. Haldusmenetluse ajal ei saa kanalit likvideerida ega ka edasi arendada.
Küll on kanali otsas väike arendus siiski toimunud. Nimelt ajal, mil keskkonnainspektsioon 2013. aasta novembris ebaseadusliku paadikanali rajamise juhtumit uuris ja lõpuks süü omaks võtnud kohalikule elanikule 1000-eurose trahvi vormistas, polnud kanal jõega ühenduses. Nüüd aga on kanalil jõega sügav ühendus nii, et sealt saab paadiga läbi sõita.
Türbsal-Trolla kinnitusel ei ole keskkonnainspektsioonile teada, et kanalit oleks vahepeal uuesti traktoriga kaevamas käidud. Küll aga leidsid inspektorid mõne aja eest kanali äärest labida. Juhtivinspektor ei välistanud, et ühendus jõega on vahepealsel ajal kaevatud käsitsi ning seda on teinud kanalit säilitada soovivad kohalikud elanikud või kalastajad mujalt.