Tartu vallamaja pea kõik kabinetid eelmisel nädalal tühjaks jätnud õppereis piiri taha tehti osaliste ja valla raha eest, põhieesmärk oli tutvuda Saksamaa ühe geopargiga. Vallavanem soovitab ka teistel omavalitsustel ilmas rohkem ringi liikuda.
Vallavanem peab nädalast õppereisi edu pandiks
18. mai 2015, 15:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu vallavolikogu korraldas oma liikmetele ja vallavalitsuse töötajatele 11. maist 17. maini õppereisi Põhja-Poola ja Saksamaale. Eelmisel nädalal ei õnnestunud reisilolijatelt teada saada, kui palju inimesi õppereisile sõitis, kes sõidu eest maksab ja mida täpsemalt vaatama mindi.
«Käisime vaatamas meie omaga sarnast geoparki Ida-Saksamaal Mecklenburgis, olime seal piirkonnas poolteist päeva,» tutvustas õppereisi eile Tartu vallavolikogu esimees Üllar Loks. «Sõitsime palju ringi, õppisime neilt, kuidas kohalikest asutustest ja ettevõtetest toimivat võrgustikku luua. Meile oli see põnev, sest tahame Tartu- ja Jõgevamaale geopargi rajada, meie vald jääb selle keskuseks.»
Üllar Loks lisas, et võõrustajad näitasid neile näiteks geopargis ühte endisse Nõukogude sõjaväebaasi rajatud kiviaja teemaparki, mille eksponaatide, näiteks kivist labürindi ja kivikülvi tegemisel rakendas kohalik omavalitsus hädaabitööle töötud. Saksamaal vaadati üle ka Marburgi loss ja tagasiteel tehti peatus Poolas Gdańskis.
Õppereisil käis 34 inimest. Tartu valla volikogusse kuulub 21 liiget, volikogu esimehe sõnul käis neist õppereisil 13 või 14 liiget. «Täpselt ei mäleta,» märkis ta.
Oma ja valla rahaga
Lisaks olid reisil kaheksa vallavalitsuse töötajat ehk vallavanem, vallasekretär, vallaarhitekt, sotsiaalnõunik, sotsiaaltööspetsialist, finantsjuht ja kaks raamatupidajat.
«Ülejäänud olid mõned eelmise volikogu liikmed, meie jääajakeskuse ja geopargiga seotud inimesed ning valla asutuste töötajad, kes on geopargiga seotud,» rääkis Üllar Loks.
Kõik õppereisil käinud tasusid ise 200 eurot ehk kokku 6800 eurot. «See pidi olema pisut üle viiekümne protsendi sõidu hinnast,» märkis volikogu esimees. «Arved on kokku löömata, ma ei oska veel lõppsummat öelda.»
Teise poole selle sõidu kulust tasub vald, kinnitas Tartu vallavanem Aivar Soop. Õppereisil käinud valla töötajate palk eelmisel nädalal säilis, vallavanema sõnul lähetusraha neile ei maksta.
Läinud nädalal oli õppereisi tõttu Tartu vallamajas tööl kümnest töötajast kaks: registripidaja-sekretär ja maanõunik. Küsimus, millal vallavalitsus valla kodulehel eelteavet andis, et ligi 7400 elaniku Tartu vallamajas ei saa elanikud 11. maist 17. maini korraldatud õppereisi pärast asju ajada, ärritas vallavanemat.
«Me ei ole välja kuulutanud, et asju ei saa sel ajal ajada,» teatas ta. «Asju sai ajada! Nii enne seda reisi kui reisi ajal. Meil saab asju ajada ka puhkuste ajal, vallamaja uksed on alati lahti. On lubamatu, et asju ei saa ajada.»
Vallavanem lisas, et ka puhkuste ajal on vallavalitsusest korraga puhkusel ära olnud hulga töötajaid, ka kaheksa inimest on tema sõnul korraga puhanud.
«Te pole asutuse juhina kunagi töötanud, need kogemused on teil kasinad,» selgitas Aivar Soop. «Minu 21-aastane kogemus asutuse juhina on näidanud, et mida rohkem inimesi on korraga töölt lühiajaliselt ära, seda parem.»
Soovitus teistelgi reisida
Eelmisel nädalal Saksamaale ja Põhja-Poola tehtud õppereisi nimetas vallavanem valla arengu suureks edu pandiks ja inimeste motiveerimiseks.
«Teiste kogemuste vaatamas käimine annab suurema tulemuse kui kõike ise otsast peale tegema hakates,» ütles ta. «Kiidan meie volikogu korraldatud õppereisi kahe käega, see toob palju edu ja uuendusi. Soovitan ka teistel omavalitsustel kodust kaugemale kogemusi omandama sõita. Oleme ka varem õppereise teinud ja sealt tohutult kogemusi saanud.»
Mis on siis Tartu vallas ellu rakendatud näiteks 2012. aasta kevadel 26-liikmelise esindusega Hiina tehtud õppereisist?
«Hiinast saime teada, kuidas spordikoolid ja geopargid toimivad,» vastas Aivar Soop. «Teid meie geopargi asi ei huvita, te ei avaldanud meie saadetud artiklit selle kohta. Teil on raske mõista, mis on geopark, kuidas juhtida asutust ja kuidas töötab majandus. Kuid Tartu- ja Jõgevamaa 34 omavalitsusest 24–25 on geopargi poolt käe tõstnud! Käisime nüüd Saksamaal, et oma geopargile jõudu ja väge juurde saada. Postimees võtab meilt küll motivatsiooni maha, aga see meid ei takista.»