Tartu rattateede arendamise suurprojektidele Ihaste ja Võru tänava suunal ei ole lähiajal samaväärset jätku loota, selle asemel keskendub linn praeguste rattateede kohendamisele.
Tartu keskendub vanade rattateede kõpitsemisele
24. september 2010, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea Urmas Kruuse nentis teisipäeval, et uute rattateede ehitamisega tuleks Tartus korraks tempo maha võtta. «Enne, kui minna täiesti uut lõiku tegema, tuleks teha vaheinvesteering praegustesse rattateedesse ja need kriitiliselt üle vaadata,» ütles ta.
Pärast linnavalitsuse esmaspäevast rattatuuri rääkis Kruuse, et rattaga liiklemine on märksa sujuvamaks läinud, aga mis puudutab kõrgeid äärekive ja ratturile ebamugavaid ülekäiguradasid, on veel tublisti tööd teha.
Linnapea ütles, et häirivat kogemust tuli nii Annelinnast Kalda teelt kui Turu tänavalt, näiteks Selveri juurest. «On vaks vahet, kas istud autos ja pidurdad või sõidad jalgrattaga ja tuled siis vahepeal ratta seljast maha,» ütles Kruuse. «Ka keset rattateed asuvad märgid segavad.»
Seejuures imestas linnapea, et kuigi koosolekutel on järjepanu räägitud rattateede äärekividest, on ka nüüd valminud Võru tänava rattatee lõigul kõrgeid äärekivisid, mis sunnivad aktiviste telefonitoru haarama.
Järgmiseks Kvissentali
Uued rattateed on ikkagi plaanis. Emajõe kallastele, aga eriti Kvissentali poole. Ebaselged on küll nende ehitamise rahastusvõimalused. Nii Ihaste kui Võru poole viivate rattateede ehitusel tuli põhiosa rahast Euroopa Liidu linnaliste piirkondade arendamise meetmest.
Abilinnapea Karin Jaansoni sõnutsi on linnal seal väike puhver olemas – kui teistest projektidest üle peaks jääma, oleksid rattateed investeerimiseks mõistlik koht.
Mujalt rattateedele euroraha loota pole. Kui järgmisel rahastusperioodil avatakse linnaliste piirkondade meede, on Tartul lootust rattateede ehituseks veel euroraha kasutada, muidu tuleks neid ehitada linna rahakoti peal.
Arenguruumi on
Linnavalitsuse liikmed leidsid arutelus, et ratturite hulga kasvades on ka liiklemiskultuur paranenud. Eriti autojuhtide suhtumine ratturitesse, neid märgatakse ja neile antakse teed.
Urmas Kruuse ütles ka, et tema meelest on liikluses ikka veel palju imestamist, kui vastaspool on viisakas ja teed annab.
Abilinnapea Raimond Tamm tunnistas, et uute rattateede lisandudes tuleb selgelt esile, et ratturid on väga erinevad. Treenijad, kelle kiirus on rohkem kui 30 km/h, ei ole rattateedel endale ega teistele ohutud.
Paljudes Euroopa linnades on käima lükatud laenurataste süsteem, mille puhul ei peagi linnas rattaga kulgemiseks ise ratast omama. Ratta saab ühest laenutuspunktist võtta ja teise jätta.
Abilinnapea Jaanson ütles, et Tartus on sellise loomine jutuks olnud, kuid linnavalitsus ei ole pidanud õigeks seda ise tegema hakata. Ei ole leitud partnerit, kes asja vedada võtaks.