Vana lahingumoon andis pommirühmale rohkelt tööd

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrumaal Urvaste vallast leitud 250-kilogrammise lennukipommi hävitamiseks kestsid tööd lausa kolm päeva.
Võrumaal Urvaste vallast leitud 250-kilogrammise lennukipommi hävitamiseks kestsid tööd lausa kolm päeva. Foto: Lõuna-Eesti pommigrupp

Läinud aasta oli Lõuna-Eesti pommirühma demineerijatele töörohke: väljakutseid tuli 455, neist 353 olid seotud sõjaaegse lahingumoonaga.

Kõige rohkem väljakutseid lahingumoona kahjutuks tegemiseks oli Tartu- ja Valgamaalt – 109, Võrumaale oli 52 väljakutset, Jõgevamaale 49, Viljandimaale 17 ja Põlvamaale 16 väljakutset. Kokku hävitati 2014. aastal Lõuna-Eestis 1262 lõhkekeha, üle 19 000 padruni ja üle 17 kilo mitmesugust lõhkeainet.

Kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja vanade talumajade taastamisel ning kaeve-, põllu- ja metsatöödel.

Viimastest suurtest lahingutest Eesti pinnal on möödas üle 70 aasta ning lõhkekehad muutuvad maapõues järjest ohtlikumaks. Seda näitab ka tõsiasi, et leiukohas tuli eelmisel aastal lõhkekehi hävitada 76 korral. Võrdluseks: 2013. aastal oli see arv 54 ja 2012. aastal 23.

Keerukas oli möödunud aasta 9. septembril Valgamaal Sangaste lähedal ehitusel kaevetöödel välja tulnud 50-kilogrammise lennukipommi hävitamine. Demineerijad pidid tegema väga täpsed arvutused, et pommi kohapeal lõhates ümbritsevat keskkonda võimalikult vähe kahjustada.

Keerukas oli ka Võrumaal Urvaste vallast leitud 250-kilogrammise lennukipommi hävitamine. Töö kestis lausa kolm päeva, 11.–13. oktoobrini, sest valget aega oli vähe ning kaasata tuli koostööpartnereid ja kasutada eritehnikat.

Tartumaal juhtus kurioosne lugu eelmise aasta 16. jaanuaril, kui mees viis koju käsigranaadi sütiku. Selle, et tegemist oli sütikuga, avastas kodanik siis, kui hakkas seda pesema. Hea, et sütik ei plahvatanud, sest sütikumehhanismid on väga tundlikud.

Viljandimaal Viiratsi vallas avastati aiamaad kaevates käsigranaat ja mürsk. Ala kontrollimisel leidsid demineerijad veel ühe püssigranaadi. Kõik lõhkekehad tuli hävitada leiukohal.

Põlvamaal oli omapärane juhtum Vana-Koiola külas eelmise aasta augusti alguses. Hinge heitnud rotti metsa mattes leidis lemmiklooma omanik sealt 105-millimeetrise mürsu.

Jõgevamaal oli demineerijatel eelmisel aastal väga palju tööd Mustvee linnas, kus huviarheoloogid kontrollisid kohalike palvel järve kaldariba. Märtsist kuni juuni lõpuni leiti 74 lõhkekeha.

Demineerijad kiidavad Lõuna-Eesti elanikke, kes on ohuteadlikud ning annavad enamasti igast leiust kohe teada. Ühtlasi paluvad nad inimestel samas vaimus jätkata, sest maha jäänud ohtlik rämps on vaja keskkonna turvalisuse huvides ära koristada.

Demineerijad on valmisolekus 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas, kuid kindlasti peab väljakutsete kõrgperioodil – kevadel – varuma rohkem kannatust, sest alati ei pruugi demineerijad jõuda leiukohale samal päeval.

Mitte mingil juhul ei tohi plahvatusohtlikku leidu ise puudutada ega transportida, sellest tuleb teavitada numbril 112. Vajaduse korral võtab demineerimismeeskonna juht leidjaga ühendust, täpsustab olukorda ja annab soovitusi edasiseks tegevuseks.

Päästeamet soovib turvalisuse tasemelt jõuda aastaks 2025 järele teistele Põhjamaadele ja selle saavutamiseks on vaja igaühe kaasabi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles