Enamik koole sai kosmeetilist remonti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Forseliuse gümnaasiumi direktorile Tiiu Millistferile (paremal) tekitab muret õpetaja Raina Liivamäe klassiruumi ukse taga laiuvad augud linoleumis, mis on kolmanda korruse koridori põranda muutnud üsna ohtlikuks.
Forseliuse gümnaasiumi direktorile Tiiu Millistferile (paremal) tekitab muret õpetaja Raina Liivamäe klassiruumi ukse taga laiuvad augud linoleumis, mis on kolmanda korruse koridori põranda muutnud üsna ohtlikuks. Foto: Andres Ehrenpreis

Tartu linnavalitsuse kahanenud eelarve tõttu on koolides suve jooksul tehtud enamasti vaid hädavajalikku kosmeetilist remonti, et õppehooned septembriks veidigi värskema ilme saaksid.


«Oli palju hirmu, et talvine lumekoorem ja vesi teevad majadele liiga, aga koolid said enamasti omal jõul hakkama,» rõõmustas linnavalitsuse linnavarade osakonna vanemspetsialist Janek Laan.

Vaid Kesklinna koolil tekkis vee sissetungiga probleeme, mille kõrvaldamine ulatub ilmselt tulevasse aastasse, lisas ta. Teistes koolides suutis linn väiksemad katuste ja torustike lappimised ära teha.

Descartes’i uus katus

Linnal jätkus tänavu suvel raha kaheks suuremaks projektiks – Kesklinna kooli köögiosa uus katus ning Descartes’i lütseumi osaline katusekatte vahetus, kokku üle pooleteise miljoni krooni.

«Kindlasti oleks nokitsemist kõigis koolides, aga hädapäraseks viimistluseks peavad koolid enda eelarvest raha leidma,» tõdes Laan.

Uut katust on Descartes’i lütseumi direktor Jaan Reinson oodanud pikisilmi. «Algklasside ja aula tiiva katus oli meie kooli kõige amortiseerunum osa,» selgitas Reinson, kelle kinnitusel jooksis vesi koridori sisse ja muutis kasutuskõlbmatuks ühe klassiruumi.

Oma rahast jätkus Reinsoni sõnul vaid põrandate parandamiseks.

«Vajadused oleksid palju suuremad – 1982. aastast saati on põhjalikumalt remonditud ainult kooli võimlat,» selgitas direktor, kelle juhitav kool on praeguseks linnas kõige viletsamas seisus ning vajaks seetõttu kapitaalremonti.

Naaberkoolil kommertsgümnaasiumil jätkus tänavu samuti raha vaid väikesteks töödeks nagu seinade pahteldamine-värvimine ja plaatide vahetamine WCdes.

Veidi rõõmsama meeleoluga läheb algavale õppeaastale vastu Kivilinna gümnaasium. «Klasside, raamatukogude ja koridoride remont, uute klasside rajamine, ventilatsiooni ehitamine,» andis majandusjuhataja Aleksei Paukson ülevaate suvel tehtud töödest, kõik kooli oma raha eest.

Linn pani suvel õla alla ka Tamme gümnaasiumi koridori katuse lappimiseks. Enda eelarvest on kool suutnud parandada vaid akna- ja ukseklaase.

«Millegipärast on sel suvel väga hoogsalt meie koolimaja aknaid sisse visatud,» pahandas kooli majandusjuhataja Riina Kõlamets.

Praegu unistab kool 13 klassiruumi uuendamisest, mis viie aasta taguse kapitaalremondi ajal puutumata jäid.

Üks klass igal aastal

Forseliuse gümnaasiumis on viimase viie aasta jooksul uuenduskuuri läbinud nii söökla, aula, lagi, trepikojad kui ka duširuumid. See suvi on koolile jäänud tagasihoidlikuks: on värvitud põrandaid ning korda tehtud üks klassiruum.

«Ühe klassikomplekti oleme püüdnud igal aastal uuendada,» täpsustas direktor Tiiu Millistfer.


Murelapseks on direktori sõnul kolmanda korruse koridori aastakümneid vana linoleumkate, milleks on seni tulutult raha taotletud mitu aastat. «Õpetajad lõhuvad siin järjest kingi,» selgitas Millistfer uue katte hädavajalikkust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles