Vangide kaebused ummistavad kohut

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Illustratsioon: Martin Perens

Tartu halduskohus ägab vangide kaebuste enneolematu laviini all. Tänavusest 1800 kaebusest tervelt 62 protsenti ehk rohkem kui 1100 on kirjutanud kinnipeetavad. Veel eelmisel aastal oli selliseid kaebusi üle kahe korra vähem ehk 450. Ülevaate vangide nõudmistest annab halduskohtu istungite ajakava.

Tartu halduskohus ägab vangide kaebuste enneolematu laviini all. Tänavusest 1800 kaebusest tervelt 62 protsenti ehk rohkem kui 1100 on kirjutanud kinnipeetavad. Veel eelmisel aastal oli selliseid kaebusi üle kahe korra vähem ehk 450. Ülevaate vangide nõudmistest annab halduskohtu istungite ajakava.

GHB-nimelise uimastiga toimetanud Ken Kessel nõuab, et vangla lubaks tal suvisel ajal särgita jalutada. Riietuse või ka selle puudumise koha pealt on Kessel üldse nõudlik, sest lisaks on halduskohtu menetluses tema ettepanek kohustada Tartu vanglat väljastama talle soe pesu.

Omakasu eesmärgil restoraniärimehe mõrvanud Kenert-Ranner Reva tahab, et vangla väljastaks talle laost kaks maasturi Jeep Grand Cherokee aastaraamatut.

Narko- ja relvaärimeest Martin Villemsit häirib tõsiasi, et vanglas keelati termokruus.

Guntars Kaziksit süüdistati 17-aastase neiu vägistamises ja tapmises, ent ta mõisteti süü tõendamatuse tõttu õigeks. Mees kannab 15-aastast vanglakaristust teise kuriteo eest. Kaziks nõuab 10 000 eurot hüvituseks moraalse kahju eest – ta peab kohtuistungitel kandma käeraudu.

Mõnegi sarikaebajast vangi nimi on halduskohtunikele juba pähe kulunud. Kaevata on paljude asjade üle, kuni selleni välja, et söögiajal pakutud kartul oli kõva. Valdav osa kaebusi käib siiski ebainimlike tingimuste kohta vanglas – selles ongi tänavuse kaebuste laviini põhjused.

Džinni päästis pudelist välja Terki Tunis, kes pidas narkolaborit ja pääses õnnekombel eluga, kui see õhku lendas. Tunis seljatas eelmise aasta lõpus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) Eesti riigi ja sai mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot. EIK leidis, et riik rikkus Tunise suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.

Tunise väitel koheldi teda Tallinna vanglas vahi all pidamise ajal ebainimlikult ja alandavalt, kuna tal ei võimaldatud kasutada spordisaali ning kambripind oli nii väike, et seal ei olnud võimalik tervise eest hoolt kanda. Kaebaja väitis, et tal tekkisid vangistustingimuste tõttu seljavaevused.

Pärast EIKi otsust Tunise kasuks viskasid konksu vette sajad vangid üle Eesti. Ka nemad leiavad, et kambri pind on liiga väike, ja nõuavad riigilt hüvitist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles