Tartu eelarve kahaneb

Linnavalitsus sai valmis Tartu 2015. aasta linnaeelarve eelnõu. Foto: Graafika: TPM

Ehkki linnavalitsus plaanib uusehitiste tarvis võtta laene, Tartu eelarve tuleval aastal kahaneb. Eile saatis linnavalitsus eelarve voli­kogule arutamiseks.

Tartu abilinnapea Kajar Lember, linnaeel­arve kahaneb, kuidas linnakodanik seda omal nahal tunneb?

Linnakodaniku jaoks eelarve pigem ei kahane. Asi on selles, et 0,4 protsenti küll kahaneb, aga tegelikult on eelarve suurem, kui tänavune eelarve kinnitamisel oli, seda on suurendatud lisaeelarvetega. Maitse küsimus, kas kahaneb või kasvab.

Mis mõjutab – oleme lõpetamas Tartu üht läbi aegade suurimat investeeringuobjekti, Idaringteed. Selle mahtude vähenemisest tulebki see põhiline tükk. Samas on Idaringtee ikkagi uue eelarve suuremaid objekte ühes Tamme ja täiskasvanute gümnaasiumi maja ehitusega.

Selgelt hakkab silma, et linn investeerib küll pea viiendiku eelarvest, kuid üle poole investeeringurahast tuleb projektirahana.

Küsimus on valikutes püsikulude ja investeeringute vahel, aga seda valikut pole linna käes just eriti palju. See on omavalitsuste tulubaasi suurendamise küsimus.

Kindlasti on Tartu üks neist omavalitsustest, kellel ei ole sugugi üks ühele omavalitsuse ülesannete hulka kuuluvaid investeeringuid, kasvõi Idaringtee. Me paneme ikkagi väga suure hulga omavalitsuse raha sinna alla, kuigi meil on maksta vaid omaosalus. Idaringtee on riigimaantee osa, aga ka linna territooriumil olev tee ja meie arenguks vajalik. Sellised projektid siiski vähendavad investeerimisvõimekust mõnes muus valdkonnas.

Võime öelda, et linna esimeste prioriteetide, kasvõi teede puhul peab arvestama ka, mis mujal sünnib. Olen toonud näite, et Tamme gümnaasiumi uue hoone rajamine tingib, et peame panema 400 000 eurot koolimaja juurde viivate teede korrastamisse.

Samamoodi paneme suure summa Roosi tänavasse, mis on Eesti Rahva Muuseumiga seotud teema, aga me väga tahame, et ERM valmis saaks, ja linna külastajal peab olema mõnus sinna minna.

Eelarve seletuskiri ütleb, et arvestades üldist majandusseisu võiks linn laenuraha kasutada veelgi rohkem, et investeerida rohkem. Miks te seda õigeks ei pea?

Võtame uusi laene küll pea kolm miljonit eurot, aga laenukoormus jääb samaks, mis seni, ehk umbes 49 protsenti. Seaduse mõttes on meil vaba laenuressurssi umbes 12 miljonit eurot.

2015 on europrojektide ettevalmistusaasta, teeme palju projekteerimistöid, näiteks Raa­tuse ja Variku kooli jaoks. 2016 läheb ehituseks. Olgugi et suurema osa rahast saame Euroopa Liidult, on omaosalus ka suur, hoiame laenuressurssi selle tarvis.

Kelle palk tuleval aastal tõuseb ja kui palju?

Linnavalitsuse loogika on olnud, et kindlasti õpetajatel.

Oleme andnud sõnumi, et lasteaedade personalikulud kasvavad 10 protsenti, arvestuse aluseks on kõrgharidusega lasteaiapedagoogid, kelle palk peaks tõusma 770 eurole. Ametiühingutega veel arutame, kellel ja kuidas.

Lasteaia kohatasude tõusust kogunev raha läheb palgatõusuks.

Sotsiaalvaldkonna allasutustel on tõus 11 protsenti. Kul­tuuri allasutustel viis protsenti. Linnavalitsuse palgafond kasvab ka kolm protsenti, aga see ei tähenda, et kõigil on tõus kolm protsenti. Linnavalitsus on selgelt läbi analüüsimas struktuuri.

Kõige madalam keskmine palk on sotsiaalabiosakonnas ja selle tõstmine on prioriteet.

Tulumaksu laekumine kasvab palgatõusu, mitte maksumaksjate lisandumise tõttu. Kuidas saada juurde maksumaksjaid?

Eks pingutame tõsiselt ettevõtlusstruktuuride muutmise kaudu.

Oleme pidevas koostöös biotehnoloogiapargi ja loomemajanduskeskusega, meie teaduspargiga. Sealt midagi tekib. Meil on ka väga tulised arutelud, kuidas linn tööstusparkidega edasi liiguks. Et Ropka tööstuspargis saaks maad müüa, on vaja investeeringuid teedesse ja kommunikatsioonidesse.

Mõtleme, kuidas Ravila parki turundada väljaspool Eestit, selleks on eelarves ka raha.

Seni on olnud see passiivses müügis, nüüd paneme reaalsesse müüki. See on üks konkreetne samm, millega töökohti juurde tekitada.

------------------------------------------------------------

Investeeringud

• Linna laenude teenindamine 829 014

• RKASile Masingu ja Poska kooli intressid 129 853

• Küüni 5 ametiruumide remont 90 000

• Linnavalitsuse IT-vahendid 16 000

• Kaasav eelarve 140 000

• Idaringtee ehitus 6 586 670

• Savi tänava ehitus 226 600

• Roosi tänava ehitus 500 000

• Kesk kaare rekonstrueerimine 410 000

• Nooruse, Teaduse, Sanatooriumi tänava rekonstrueerimine 400 000

• Vaksali väljaku rajamine 40 000

• Tähe-Pargi ristmiku remont 60 000

• Projekteerimised 38 000 (Kaarsilla remont, Roosi tänav, parkla Ülejõel)

• Kruusatänavate asfaltimine 65 000

• Ülekatted ja pindamised 650 000

• Jalg- ja jalgrattateed 591 971 (sh Politseiplatsi remont 40 000, Hipodroomi tänava kergliiklustee 280 852, Riia tänava kergliiklustee (Raja-Riia ring) 68 619, kergliiklusteede projek­teerimiseks 202 500)

• Sademevee liitumistasu 200 000

• Oksa ja Ladva tänava ehituse kompensatsioon 93 907

• Busside reaalaja infosüsteem 576 574

• Tartu teaduspargi infrastruktuuri arendamiseks 85 000

• Ettekirjutuste täitmine linna hooneis 45 000

• Korteriühistute remondifondi 89 000

• Vaksali 14 remondiks 44 000

• Sügavkogumismahutite soetus 16 000

• Sademeveetorustiku ja hüdrantide rajamine 12 000

• Emajõe kallaste elavdamine 40 000

• Riia 12 purskkaevu, treppide ja tugimüüri remont 21 000

• Haljasalade projekteerimine 5000

• Välitrenažöörid 30 000

• Jaamamõisa mänguväljakud 65 000

• Munitsipaalkorterite remont 60 000

• Munitsipaalelamute remont 120 000

• Kontrolleritega LED-tänavavalgustid 263 970

• Tänavavalgustuse haldusprogrammi väljavahetamine 35 000

• Rüütli tänava õhukaablid 6 000

• Pauluse leinamaja remont 7500

• Kalmistu 22 hoone remont 15 000

• EMÜ spordihoone ehitustoetus 48 000

• TÜ spordihoone remonditoetus 48 000

• Annelinna kunstmuruväljak 165 000

• Tartu Spordile spordiinventar 22 350

• Veski spordibaasi remont 15 000

• Tähtvere puhkepargile 53 796 (ratastraktori ost 9196, rajatraktori ost 37 600, dendropargi spordiradade arenduseks 7000)

• II muusikakooli küttesüsteemi remont 60 000

• Pillide ost 10 000

• Tartu skate-halli rularampide uuendamiseks 10 000

• Muinsuskaitse 250 000 (Pauluse kirik 128 000, memoriaal Pauluse kalmistule 50 000, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik 30 000, Peetri kogudus 10 000, restaureerimistoetused 32 000).

• Lasteaedade rajamine 520 000

• Lasteaedade rekonstrueerimine 905 000 (Sass, Kesklinna lastekeskus, Hellik, Karoliine )

• Lasteaedade sisekliima ja mänguväljakute korrashoid 100 000

• Põhikoolide rekonstrueerimine 1 189 000 (Hansa, Karlova, For­seliuse, Tamme ja Kesklinna kool)

• Annelinna gümnaasiumi remont 60 000

• Tamme ja täiskasvanute gümnaasiumi ehitus (Nooruse 9) 8 139 000

• Kutsehariduskeskus (Kopli 1) 8000

• Ettekirjutuste täitmine 200 000

• Koolide spordiväljakud 10 000

• Haridusasutuste remondiprojektid 80 000

• Eakate hooldekodule inventari ja väikebussi soetus 22 200

• Mäe kodu (Mäe 33) 35 000

• Laste turvakodu (Tiigi 55) 15 000

• Anne sauna sotsiaalabikeskuse rajamiseks 440 000