Elron tõstab alates laupäevast üle Eesti rongipiletite hindu. Näiteks Tartu ja Tallinna vahet sõitja peab ekspressliinil hakkama pileti eest maksma senisest umbes 10 protsenti ehk euro võrra rohkem.
Rongisõit muutub kallimaks
14. november 2014, 08:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elroni müügi- ja arendusjuhi Ronnie Kongo teatel tõusevad piletite hinnad üle Eesti erinevalt. Näiteks Tallinna lähiümbruses tõuseb hind umbes 10 protsenti. Mujal, näiteks Lelle-Viljandi või Tapa-Narva lõigul, keskmiselt 2,5 protsenti.
Kõige rohkem ehk umbes 13 protsenti tõuseb hind Tartu-Tallinna tavarongis. Kui siiani maksis seal pilet 8.90, siis uus hind on 10.10. Ekspressrongis suureneb pileti hind veidi vähem. Vana hind oli 9.90, uus hind 10.90 ehk euro võrra rohkem.
Ekspressrongi pileti hinna väiksemat tõusu põhjendas Kongo rongi- ja bussiliinide tugeva konkurentsiga. «Me peame jälgima seda, kuidas käituvad bussifirmad oma hinnakujunduses. Ekspressrongide piletihinnad on juba kohati bussipiletite hindadest kõrgemad,» lausus ta.
Täna veel odavalt
Saabuv hinnatõus puudutab ka päeva- ja perioodipileteid. Kui üksikpileti hind tõuseb näiteks viis protsenti, siis samas suurusjärgus muutub ka päeva- ja perioodipiletite hind. Väikesed vahed võivad sisse tulla valdavalt ümardamisest.
Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Mai Vahtriku kinnitusel saab veel täna osta perioodipileteid vana hinnaga. «Absoluutselt. Nii on võimalik säästa terve kuu jagu piletiraha,» sõnas ta.
Ronnie Kongo sõnul on rongipiletite kallinemine tingitud üleüldisest kulude kasvust. «Oleme pidevalt suurendanud läbisõitu, uuest aastast kasvavad ka diislikütuse kulud. Teisalt tuleb silmas pidada, et suure osa meie kuludest katab riigi dotatsioon. Meie eesmärk on, et reisija osa rongiliikluse kulude katmises ei väheneks,» selgitas ta.
Praegu sõidab Elronil Tartu ja Tallinna vahet kummaski suunas päevas kaheksa rongi. Ekspressrongidel on valdavalt neli vagunit, kus on kokku 214 kohta.
Tavarongidel on variante rohkem: sõidetakse sõltuvalt väljumisest ja nädalapäevast nii kolme (161 kohta) ja nelja vaguniga kui ka haakes koosseisuga (4+2 koosseisu puhul on 319 kohta).
Seisupileteid ei tule
Vaguneid lisatakse liinidele vastavalt nõudlusele, kuid siiski tuleb ette olukordi, kus kõik kohad on täis ning osa reisijaid peab sõitma püsti. Hoolimata ebamugavusest tuleb neil osta täishinnaga pilet, sest Kongo sõnul peab rongifirma kulude katmiseks kokku koguma samas suurusjärgus piletitulu.
«Kui mõnele reisijarühmale müüa soodsamaid pileteid, siis tuleb teistelt selle võrra rohkem küsida. Kõnealuses näites tähendaks see seda, et kõigi istekohaga inimeste piletihind tõuseks. Ka oleks selline lahendus raskesti teostatav – kas peaks seisukohti müüma ainult juhul, kui istekohti ei jätku? Klienditeenindaja peaks kulutama aega siis sellele, et teha kindlaks, kas ikka kõik kohad on rongis täis või mitte,» rääkis Kongo.
Seisupiletite müümise korral tekiks Kongo sõnul rühm reisijaid, kes eelistavad vähem maksta ja valiks seisukoha ka siis, kui istekohti on.
«Nad takistaks sellega näiteks liikumist rongis, samuti oleks keeruline kontrollida, et istekoha ostnud reisijad siis ka reaalselt reisi ajal ei istu. Kokkuvõttes tooks see kaasa hulga probleeme, aga ei lahendaks midagi,» ütles ta.