Tartu linnaeelarvel püsib saladuseloor

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu raekoda
Tartu raekoda Foto: Lauri Kulpsoo

Tavaliselt arutab volikogu Tartu uut eelarvet detsembris ja sestap peaks kuu varem olema eelarve eelnõu enam vähem koos, kuid linnavõim pole ka tänavu kuigi varmas seda enne volikogule esitamist tutvustama.

Prognoos näitab, et tulumaksu laekumine kasvab tuleval aastal umbes kolm miljonit eurot, vähenevad aga mitmesugused projektirahad, nõnda on eelarve kogumaht tulemas sama suur kui tänavu ehk umbes 140 miljonit eurot.

Seejuures on kavas võtta ka laenu paari miljoni euro jagu, silmas on peetud, et laenuraha läheks Tamme gümnaasiumi hoone ehituse linnaosaluse katmiseks ja ka Ihaste silla viimaste arvete tasumiseks.

Rahanduse abilinnapea Kajar Lember tutvustas läinud nädalalõpul, et ametnikud ja poliitikud on unistuste kärpimisega jõudmas enam-vähem tasakaalupunkti. Kui unistuste kärpimine algas, ületasid soovid võimalusi 38 miljoni euro võrra, mis oli tublisti enam kui mullu.

«Investeeringuvajadused on suured ja püsikulude kasvatamise surve on tugev,» nentis sotsiaaldemokraat Lember.

Koolid ja lasteaiad

Ta tõi välja, et suuremad investeeringuobjektid on hoonetest koolid ja lasteaiad. Näiteks Tamme gümnaasiumi uus hoone Nooruse tänavas, maja remondib Riigi Kinnisvara, kuid linn peab omalt poolt välja panema täiskasvanute gümnaasiumile jäävate ruumide osa, mis on umbes kaks miljonit eurot.

Teine suurem haridusobjekt on Kesklinna lastekeskuse hoone, mille üks osa läheb remonti ja üks osa ehitatakse uuesti. Linn loodab sellele riigilt toetusraha nii, et ehitusega saaks alustada uuel aastal.

Aasta lõpus peaks algama ka Pepleri tänava lasteaia ehitamine.

Veel üks suur objekt on Anne sauna alumine korrus, kus peaks tulevaks maikuuks valmima sotsiaalteenuste keskus.

Teedeehituse valdkonda tutvustades rääkis Lember, et uude aastasse jäävad Ihaste silla viimased maksed.

ERMi peatset valmimist arvestades tuleb kahtlemata alustada Roosi tänava korrastamist ning Tamme gümnaasiumi uue hoone valmimisega seoses tuleb ka seda ümbritsevad teed remontida. Roosi tänavale on kavandatud 500 000 eurot, Tamme gümnaasiumi ümbruse tänavatele 400 000 eurot.

Muid suuremaid teeremonte Lemberi sõnul nimetada pole, teede hädapäraseks remondiks on raha samas suurusjärgus kui tänavu.

Lember ütles, et kui tuleva aasta eelarvele tahta mingit üldnimetust panna, siis on see lasteaiakohtade puuduse kaotamise eelarve. «See on päris karm summa, mis lasteaedadesse läheb. Lasteaiakohatasu tõus läheb kõik lasteaiaõpetajate palkadeks. Palgatõus tuleb, palgafond suureneb umbes kümme protsenti,» ütles ta.

Praeguse kava järgi suureneb ka linnavalitsuse palgafond umbes kolme protsendi võrra, Lemberi sõnul lähtutakse elukalliduse tõusust.

Pingete kartus

Eilne seis oli eelarve tutvustamisel, et ei Lember ega rahandusosakonna juhataja tahtnud hästi isegi eelarve üldsummat nimetada. Üksikasjalikust lahtikirjutusest või investeeringute eelarves sõelale jäänud objektide nimekirja tutvustamisest rääkimata.

Lember vahendas linnapea sõnumit, et aeg selleks tuleb 18. novembril, kui eelarve on volikogule esitamiseks küps.

Vabakundlane Jüri-Ott Salm põrkus sellise salatseva eelarvemenetlusega juba oktoobris, kui tegi volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmena komisjoni koosolekul ettepaneku eelarvet arutada.

Salm ütles, et Lember on küll oma valdkonda tutvustanud, aga üldine sõnum oli, et pole vaja ajas ette rutata.

«Meie soov oli teada saada, millised olid linna osakondade eelarvesoovid. Tahtsime üle vaadata, mida soovitakse, mitte hakata otsustama,» rääkis Salm. «Asja tulemusena võiks väita, et kui linn räägib kaasavast eelarvest, siis see, kuidas kaasatus toimib volikogu tasemel, on problemaatiline, kuigi Lember püüdis asja pehmenda.»

Salm leidis, et eelarve koostamist puudutav teave peaks linnakodanikule olema varem kättesaadav, et kodanikul tekiks ettekujutus.

Lember vastas, et see tekitab pingeid, kui anda lootust, aga pärast raha ikkagi ei jätku. «Teede puhul pole küsimust, aga koolide remondid on emotsionaalne teema, seal ei ole suuri kaalukausse,» ütles ta ja lubas, et kui eelarve on koos, toob linn välja kõik taotlused, mille hulgast valik tehti.

«See on kummaline kartus ja see näitabki, kuivõrd kaasamatult seda eelarveprotsessi tehakse,» lausus Salm. «Kui see ongi avalikkuse ees raske, siis tuleb see ikkagi üle elada ja selgitada, miks üks valitakse ja teist ei valita. Mina ütleks, et linn peab veel kõvasti õppima kaasava eelarve protsessi. See, mis praegu toimub kaasava eelarve näol, on kahjuks ikkagi PR-tegevus ja odav populaarsus, see ei ole kaasav eelarve.»
-----------------------------------------------------------

Verni Loodmaa: protseduurist ei maksa ette rutata

Väljavõte volikogu arengu- ja  planeerimiskomisjoni 8. oktoobri koosoleku protokollist:

Jüri-Ott Salm (Vabakund) tegi ettepaneku võtta 2015. a eelarvet käsitlev punkt juba komisjoni päevakorda, et saada ülevaade linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna ning arhitektuuri ja ehituse osakonna koostatavatest ettepanekutest. Eesmärgiks on paremini mõista eelarve koostamise protsessi ja linna, eelkõige nimetatud osakondade kitsaskohti või võimalusi erinevate valikute tegemisel.

Verni Loodmaa (RE, komisjoni esimees) oli seisukohal, et eelarve menetlemisel on oma protseduur, millest ei ole põhjust ette rutata. Praegu teevad osakonnad oma tööd eelarve kokkupanemisel, kui eelnõu esitatakse volikokku, siis seda arutatakse ja on võimalus teha ettepanekuid.

Kadri Leetmaa (SDE) avaldas arvamust, et uute volikogu liikmete seisukohast on mõistetav soov eelarve koostamise protsessi paremini tundma õppida. Kui eelarve jõuab volikokku, tuleks selle arutamiseks rohkem aega planeerida ja seda põhjalikult tutvustada.

Abilinnapea Jarno Laur (SDE) selgitas, et linnavalitsus ei pea otstarbekaks eelarvet nii varases staadiumis ja fragmentaarselt käsitleda, see annaks eelarvest moonutatud pildi. Linnavalitsuse kohustus ja ka privileeg on koostada eelarve eelnõu ning taotluste kaalumisega jõuda tasakaaluni erinevate huvide vahel selliselt, et eelarve oleks tervik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles