«Mis vahe on meditsiinilisel praagil ja pedagoogilisel praagil?» küsib Tartumaa koolides tehtud uuring «Ettevõtlik kool» ning vastab mõtteteraga «Üks maetakse kohe maha, aga teine kummitab veel aastakümneid».
Kool surub õpilaste ettevõtlikkuse raami
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viies Tartumaa koolis noorte ettevõtlikkuse tähelepanu alla võtnud uuring näitas, et õpilased peavad end keskmiselt ettevõtlikuks, kuid arusaamist ettevõtlikkusest jääb pisut vajaka ning õpilastel on vähe usku sellesse, et kool suudab neis ettevõtlikkust arendada.
«Selline tulemus ei üllata,» nentis uuringu tellijaks olnud Tartu Ärinõuandla noorte ettevõtluse ja ettevõtlikkuse projektijuht Janeli Virnas.
Tema sõnul on üleüldse kõige ettevõtlikumad lasteaialapsed, kes julgevad palju küsida ja katsetada. Kool aga surub Virnase meelest õpilaste ettevõtlikkuse seda pärssivatesse raamidesse.
Virnase tähelepanekut kinnitavad ka värske uuringu tulemused, kust selgub, et 4. klassist gümnaasiumi lõpetamiseni õpilaste ettevõtlikkus nende endi hinnangul sisuliselt ei muutu.
«Järelikult kool ei taga õpilaste sotsiaalsete oskuste arengut või ei toeta, et õpilastel tekiks eneseusk oma sotsiaalsesse võimekusse,» märkis Virnas.
Õpetajate olulisus
Suurimaks hindavad õpilased oma iseseisvust, väikseimaks riskivalmidust. Seejuures 4. klassi õpilased hindavad oma otsustamisvõimet kõrgemalt kui 9. ja 12. klassi õppurid.
347 vastajaga küsitlusest selgub ka, et kooli valikul peavad õpilased oluliseks sõbralikku õhkkonda ja tegusaid õpetajaid. Nüüdisaegne koolikeskkond ja riigieksamite tulemused on kokkuvõttes tähtsuselt kolmas-neljas valikukriteerium.
Sel aastal Eesti parima õpilasfirma tiitli võitnud ning Eestit Itaalias õpilasfirmade võistlusel esindanud firma Pääsuke liige Sander Sõna ütles, et tema meelest on noored praegugi juba ettevõtlikud, kuid nad võiksid veelgi aktiivsemad olla.
«Midagi hullu pole, aga saaks paremini,» lisas ta.
Sõna meelest mõjutavad noori eelkõige õpetajad. «Innukas ja ettevõtliku meelega õpetaja nakatab iseenesest õpilasi,» lausus Tartu kunstigümnaasiumi õpilane.
Peale õpetaja innustavad Sõna jutu järgi ka klassikaaslased üksteist ettevõtlikkusele. «Kui kõik midagi teevad, ei saa ju ise niisama passima jääda,» rääkis ta.
Šotimaa eeskujul
Ärinõuandla projektijuht Janeli Virnas kinnitas, et uuringu eesmärk ei ole koolidele midagi ette heita, vaid toetada koole, eelkõige õpetajaid, selles, et nad suudaksid aidata noortel oma võimeid avastada.
Uuring on Virnase sõnul vaid väike osa suuremast projektist «Ettevõtlik kool», mis Šotimaa samalaadse ettevõtmise eeskujul panustab Tartu- ja Ida-Virumaa koolides noorte ettevõtlikkuse arendamisse.
Selleks on Virnase selgitusel muu hulgas kavas ettevõtlikkuspedagoogika kursused õpetajatele, õppereisid Eestis ja Šotimaal ning koolidele koostatakse tegevuskavad noorte ettevõtlikkuse toetamiseks.
«See on suurepärane võimalus kooli rohkem ettevõtlikku vaimu tuua ja oma õpetajaid arendada, sest õpetajatest algabki kõik,» ütles projektis osaleva Forseliuse gümnaasiumi direktor Tiiu Millistfer. «Oluline on ka see, et projektis osalemine on tasuta, sest ise ei suudaks kool kõiki neid tegevusi kinni maksta,» lisas ta.
Peale Forseliuse gümnaasiumi osalevad 2012. aasta jaanuarini kestvas projektis Tartumaalt veel neli kooli – Luunja keskkool, Puhja gümnaasium, Tartu kommertsgümnaasium ja Tartu Annelinna gümnaasium.
Kogu ettevõtmist ja äsja valminud uuringut rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Leader-programm ja Tartu linnavalitsus.