Mathieseni park võtab ilmet

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Raie- ja istutustööd on Mathieseni pargi uuendamise esimene etapp. Plaan on rajada parki ka jalgteed ja mänguväljakud.

FOTO: Margus Ansu

Mathieseni park Puusepa ja Lunini tänava vahel läbib uuenduskuuri. Kavas on eemaldada 173 vana puud ning asemele istutada uusi puid ja põõsaid.

Park sai alguse 1938. aastal professor Andres Mathieseni rajatud puukoolina, sellest ajast pärineb enamik istutatud puudest. Parki on küll hooldatud, ent kuna seal pole tehtud pikka aega harvendus- ega kujundusraiet, on see metsistunud.

Mõni aasta tagasi valmis pargi uuendamise projekt ning avanes võimalus taotleda raha esmasteks hoolustöödeks. Projekti koostamise käigus tehti ka dendroloogiline inventuur, milles hinnati eraldi ligi 700 puud.

Valiku tegemine

«Kui vaadata mahavõetavate puude dendroloogilist hinnangut, siis ligikaudu pooled neist on peenema läbimõõduga kui 20 sentimeetrit,» rääkis Tartu haljastus- ja puhastusteenistuse arborist Kaire Zimmer.

Arboristi sõnul on pargis palju selliseid puid, mis on kasvama hakanud looduslikust uuendusest või on jäänud kasvus alla suurematele puudele.

«Muidugi on ka jämedamaid puid, mis oma tervisliku seisundi tõttu tuleb eemaldada,» ütles Zimmer. Ta lisas, et kui raieplaan tehti, siis hinnati mitmeid aspekte. Näiteks missugused puud on kuivamas ning millised takistavad väärtuslikumate puude kasvu.

Tulevikuplaanid

Raie- ja istutustööd on uuendamise esimene etapp, tulevikus on plaanis rajada parki ka näiteks jalgteed, mänguväljakud, piknikuplats ja koerte jalutusala.

Tartu linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm lausus, et veel on raske öelda, millal võiksid järgmised etapid alata, sest praegu on rahalised võimalused piiratud. «Projekt on koostatud ja siiras soov on plaanid sellel Euroopa Liidu eelarve perioodil teostada,» sõnas ta.

«Kindlasti on inimesi, kes tunnevad huvi, miks puid maha võetakse. Tahaks rõhutada, et oluline pole ainult puid uuendada, vaid vaadata kaugemale, ja park korda teha nii, et see oleks turvaline ja kasutuskõlblik kõigile,» sõnas Jaanus Tamm.

«Me tahame selle pargi korrastada, et inimesed leiaksid sinna tee. Praegu on park natukene võsastunud, peamiselt käivad seal kohalikud elanikud ja koerajalutajad, kuid me sooviksime, et sellest saaks rohkem puhkepark,» lisas omalt poolt Zimmer.

Hooldustööd Mathieseni pargis algasid 21. augustil ning valmivad kuu aja jooksul. Praegu on pargis enamikus lehtpuud, suur osa istutavatest on okaspuugrupid.

Tagasi üles