Koerasport tõstab liikuvust ja tuju

Liivika Pärg ja Eesti agility tšempion – väike puudel Piko. FOTO: Andres Ehrenpreis


Tartus Tähtveres asuvas maaülikooli maneežis on võimalik koos oma lemmikuga harrastada koera liikuvust ja taiplikkust tõstvat hoogsat spordiala agility’t. 2004. aastal treeninguid alustanud viiest koeraarmastajast on praeguseks kasvanud ligikaudu sajaliikmeline rühm.


Üks Tartu agility eestvedajaid, MTÜ Koerteklubi Säde juhatuse liige ja treener Külli Maleva märkis, et idee alustada koerte treeninguid tekkis vajadusest teha midagi põnevamat ja sportlikumat kui koeraga näitustel või kuulekuskoolitusel käimine.

Mis agility on

Küsimusele, mis agility täpsemalt on, võttis Tartu esimese agility grupiga alustanud treener Stefi Praakli vastuse kokku lausega: «Agility on koeraspordiala, kus koer peab rajal läbima mitmesuguseid takistusi, mida koerajuht näitab.»

Rada koosneb agility’s 15–20 takistusest ja on iga kord erinev ning selle peaksid koer ja koerajuht koostöös läbima 30–60 sekundi jooksul.

Põhilisteks takistusteks on A-takistus, aed, poom, kott-tunnel, slaalom, rõngas ning kiik.
Hoolimata võistlusmomendist ja ala hoogsusest iseloomustab agility’t siiski tõik, et tegemist on lõbusa ajaveetmisega nii koera kui ka koeraomaniku jaoks.

«See on selline teraapiline spordiala. Hea vaheldus on teha koeraga tund aega trenni või veeta päev võistlustel,» märkis 2005. aastal Tartu agility grupiga liitunud Liivika Pärg ning lisas, et loomulikult meeldib ka koerale sport väga.

Trenni võivad tulla kõik, kellel soov, ent agility harrastamiseks peab Külli Maleva hinnangul koer olema eelkõige ise motiveeritud.

«Uimane ja aeglane koer ei hakka agility’t tegema. Koer peab olema ergas ja oma juhist vaimustatud,» märkis Maleva.

Treeneri Stefi Praakli sõnul võib trenni tulla ka nelja- kuni kuuekuuse kutsikaga. Samas märgib Külli Maleva, et pisut üle ühe aasta vanused kuulekuskoolituse läbinud koerad arenevad trennis kõige paremini.

Võistlevad ka krantsid

Koertenäitused seavad tavaliselt osavõtu tingimuseks koera tõupuhtuse, kuid agility’s on lubatud võistelda ka segaverelise koeraga.

Uksed jäävad suletuks vaid rahvusvahelistel meistrivõistlustel, millele lisaks ei saa koer kandideerida ka kohalikele tiitlitele, näiteks Eesti agility tšempioniks, kuna spordiala kuulub tõukoerte registrit pidava Eesti Kennelliidu alla.

Kuidas liituda

Esialgu on treeneril Stefi Praaklil kavas avada sügisel uus kutsikate ja täiskasvanud koerte rühm.

Lisaks Tartule tegelevad Eestis agility’ga mitmed koerteklubid Tallinnas, Pärnus ja Saaremaal. Harrastajaid leidub ka Viljandis, Raplas, Hiiumaal ning mujal.

Agility

Kolm võistlusrühma:

• Mini – väikese kasvuga koerad turjakõrgusega alla 35 cm.

• Midi – keskmise kasvuga koerad (35–42,99 cm).

• Maksi – suure kasvuga koerad (alates 43 cm).

Kolm võistlusklassi:

• A1-võistlusklassis antakse agility üleminekusertifikaat koerale, kes on 1. klassi võistlusraja läbinud hindega suurepärane kolmel korral, millest vähemalt kaks tulemust peavad olema veatud ja neid peab olema hinnanud kaks kohtunikku.

• A2-võistlusklassis antakse agility üleminekusertifikaat koerale, kes on kolmel korral 2. klassi võistlusraja läbinud veatult ja hindajaks on olnud vähemalt kaks kohtunikku.

• A3-klass, kus osaleda võivad kõik koerad, kes on läbinud kolmel korral 2. klassi võistlusraja puhtalt ning tulnud esimese kolme hulka.

Tagasi üles
Back