Alkoholi tarbivad rannalised põhjustavad hulga muresid

Foto: Kristjan Teedema

Kõige enam tullakse randa klaastaaraga ja ujutakse keelatud alas. 1. juulist on lubatud avalikus kohas alkoholi tarbida. Rannavalvele on see tekitanud probleeme, sest randa tullakse klaastaaraga ning alkoholipruukijad ise vajavad suuremat tähelepanu.

Klaaspudelitega randa tulijaid ning purjutajaid on Anne kanali rannavalvuri Urmas Masti kinnitusel ette tulnud ka varasematel aastatel, kuid 1. juulist on probleem laienenud ning teravamaks muutunud. «Enne hoidsime alkohoolseid jooke rannast ja veest kaugemal, aga nüüd, kus seadus seda võimaldab, ei saa meie paraku sekkuda,» lisas ta.

«Asjaosalised, kes huvitatud avalikust alkoholitarbimisest, on aru saanud ja teavad, et kõik see, mis oli enne juuli algust keelatud, on nüüd lubatud. See tähendab, et alkohol on rannas nüüd loomulik nähtus,» ütles Mast.

Õllepurk näpus vette

«Me saame sekkuda ainult siis, kui alkohol on klaastaaras, aga kõik, mis on plastist või plekist, on rannas täiesti eristatav ning inimesed võtavad siidri- või õllepurgi lausa vette kaasa,» rääkis Mast.

Ta lisas, et kuna alkohol annab julgust, tekib ka olukordi, kui muututakse rannavalvurite noomituste peale agressiivseks ning hakatakse segama teisi rannakülastajaid.

Alkoholitarbijad kipuvad rannas tihtipeale ka julgustükke sooritama: näiteks ujuvad keelatud alasse, sest soovivad end proovile panna.

Emajõe vaba- ja linnaujula rannavalvuri Oliver Leppiku sõnul on viimasel ajal reedeti mõlema ranna peale kokku 500 inimest, kellest ligi viiendik joob alkohoolseid jooke. Anne kanali ääres on palavamate ilmadega 600–700 inimest, kellest Masti sõnul tarvitab ligi 10 protsenti alkoholi.

«Muidugi tullakse ka kangemate jookidega ning on inimesi, kes on umbjoobes ja magavad hommikul rannas,» kinnitas ta.  

Leppik rääkis juhtumist, kus vanem mees teeskles uppumist. Hiljem selgus, et ta oli väga purjus, ning ta saadeti koju kainenema. Rannavalvur lisas, et õnneks pole tänavu rohkem uppumisjuhtumeid ette tulnud, kuid purjus inimestega tegelemine võtab lisaaega, mille kõrval võib tähelepanuta jääda mõni palju tõsisem asi.

Politsei sekkub vähe

«Olukord on väga keeruline, sest purjutajatele ei saa politseid välja kutsuda ning neid rannast ära saata, kui keegi kolmas isik pole kaebust esitanud,» tõdes Leppik. «Hoiame joobes inimestel silma peal ning kui olukord üle käte läheb, siis me ei lase neid vette. Mõnel juhul on meile agressiivselt vastu hakatud, siis oleme patrulli välja kutsunud.»

Ta kirjeldas üht hiljutist juhtumit, kui randa tulid kolm inimest kangema alkoholiga. Rannavalvur läks ütlema, et see pole mõistlik tegu ning võib ujuma minejale halvasti lõppeda. «Seepeale läksid nad ära, aga veidi hiljem avastati nad teisel pool jõge,» rääkis Leppik ja lisas, et seejärel kutsuti politsei. «Kui patrull tuli, siis seltskond ka kuuletus, enne aga ülbitseti ja eirati käske.»

Masti sõnul on nad isegi paaril korral kutsunud appi G4Si ekipaaži, kuid enamikul juhtudel saadakse siiski kohapealsete jõududega hakkama.

Tartu politseijaoskonna juht Kaja Suur rääkis, et joobes inimeste käitumise peale reageerib esimesena rannavalve, kui aga inimesed märkustele ja korraldustele ei allu, siis on järgmine etapp politsei.

Suure sõnul politsei randades eraldi patrullimas ei käi, vaid reageerib kolmandate isikute kaebuste peale. «Praegu on uus seadus ainult kuu aega kehtinud ja ma leian, et sellest  on põhjapanevaid järeldusi vara teha, aga vee ääres alkoholi tarbimine on muidugi suur risk,» lisas ta.

Klaasikillud liivas

Kuigi valvurid jälgivad hoolega rannas klaastaara kasutamist, on juulis sagenenud juhtumite hulk, kui inimesed vajavad lõikehaavade tõttu esmaabi.

Kui juunis polnud Anne kanali ääres ega vaba- ja linnaujulas juhtumeid, kus inimesed oleksid rannavalve poole pöördunud lõikehaavadega, tuli juulis sellekohast esmaabi anda üle 40 korra, sealhulgas Emajõe ääres juulikuu viimasel nädalal koguni 26 korral.

«Paar korda päevas tuleb anda esmaabi, kui astutakse mõne klaasikillu otsa või terava eseme peale, neid haavu me ikka seome siin. Mida ilusam rannailm, seda rohkem ka selliseid olukordi,» lisas Mast.Rannavalvurid nimetasid veel, et avalikku korda rikutakse ka lemmikloomadega randa tulles ning samuti sõidetakse ka keelatud ujuvvahenditega.

Elu ohtu seadmine

G4Si Eesti rannavalve juht Henry Seemel paneb südamele, et tuleks ikka mõelda sellele, mida võib endaga kaasa tuua, kui tulla randa mitme liitri õllega.

«Kui inimene joob rannas terve kuuspaki, sealjuures teisi inimesi häirimata, ning liigub kergelt tuikudes vee poole, siis tegelikult ei saa teda peatada, sest ta ei riku seadust,» sõnas ta. «Tegelikult hakkame inimeste vabadust piirama, kui me ei lase vette joogist inimest, kes ei riku avalikku korda. Aga ta on ohtlik iseendale.» Seetõttu hoiatabki rannavalve pidevalt alkoholijoobes isikuid tagajärgede eest, mida võib rannas joomine kaasa tuua.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sander Põllumäe märkis, et alkoholijoobes ujuma minek on loomulikult taunitav, kuid tähtsam on suurendada inimeste teadlikkust sellise tegevuse tagajärgedest.

«Korrakaitseseadus annab rannavalvurile ja ka kaaskodanikule õiguse sekkuda, kui nähakse, et inimene on iseendale ohtlik,» ütles Põllumäe. Ta lisas, et see kehtib nii olukorras, kus tugevas joobes inimene jääb randa päikese kätte magama, kui ka alkoholijoobes ujumise kohta. «Sellisel juhul on tegemist eriti suure ohu olukorraga ja sekkumine on igal juhul õigustatud.»

Seemel märkis, et tegelikult on alkohol ja selle tarbimine rannas 1. juuli seaduse pealispind. «Võiks aga mõelda, mis kõik sellega kaasneb, mis viie aasta pärast saab ning kes selle pealt kasu saab ning kes mitte,» ütles ta. Ka lisas ta, et tema ei kiida avaliku joomise seadust heaks, sest seda pole põhjalikult kaalutud ega selle mõju lõpuni arvestatud.

Avaliku korra rikkumised Tartu randades:

	Juuni	Juuli
Anne kanal	267	339
Klaastaaraga rannas	202	232
Veesõidukiga rannas	-	2
Loomad rannas	32	46
Huligaansus	-	6
Muu (üle poide ujumine, vanemateta randa tulnud väikesed lapsed)	33	53
Emajõe vaba- ja linnaujula kokku	70	343
Klaastaaraga rannas	45	214 (viimane nädal 157)
Keelatud ujuvvahendid	-	6
Veesõidukiga rannas	-	6
Loomad rannas	13	13
Muu	12	104

Allikas: G4S