Kajar Lember: külastajatele avatud Tartu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kajar Lember

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Turism on majandusharu, millest suvel räägitakse ikka rohkem kui muudel aastaaegadel. Sel aastal oli jaanikuu küll enneolematult külm, kuid juuli seevastu on lubanud ka päikesesõpradele puhast rõõmu, ning loodame, et suve jätkub ikka veel mõneks nädalaks.

Aasta-aastalt on selles sektoris olnud pidev kasv, just eelkõige välisturistide osas, kuid ka eestlased liiguvad rohkem mööda kodumaad ringi.

Tartus ööbivatest turistidest moodustavad siseturistid umbes 40 ja välisturistid 60 protsenti ning maikuu statistika järgi on mõlemas sektoris pea viieprotsendine kasv, mis on kindlasti positiivne. Tõenäoliselt näitab juunikuu, kuidas mõjutab Tartu turistide liikumist ilm ja taas tehtud kampaania «Tartus näeme».

Tallinn suudab külalised linna meelitada nii suvel kui talvel, seda trendi saab vaid tunnustada ning loodaks, et need inimesed jõuavad ka Eesti teistesse paikadesse. Maikuu põhjal saab Tartu kontekstis tõdeda, et lõunanaabrid lätlased on meid (taas) leidmas: kui 2013. aasta mais ööbis siin 1042 lätlast, siis sel aastal juba 1353, mis teeb kasvuks üle 22 protsendi.  

Suurim taandumine on kahjuks Venemaa suunal, kuid eks neid põhjuseid tuleb vist otsida väljastpoolt turismisektorit. Venemaalt pärit ja meil ööbinud inimeste arv vähenes 1566-lt 1353-le, mis annab languseks 15 protsenti.

Kõige rohkem välisturiste oli taas Soomest, neid oli Tartus mais üle 4500 ja kokku moodustavad soomlased meie väliskülalistest tervelt veerandi.

Otsustab koostöö

Tervikuna peatub Eesti majutuskohtades aastas ligikaudu kaks korda rohkem inimesi, kui neid meie riigis elab, ning turismist on saanud tuluallikas nii tegijatele kui ka riigile tervikuna. Küsimus on siin vaid selles, kuidas valdkonda veelgi edendada ja mida selleks teha, et areng siiski jätkuks.

Ettevõtjatel ja avaliku sektori tugistruktuuridel on vaja turismisektoris üha enam ja enam seljad kokku panna, et saaksime siia külalisi nii oma riigist kui ka väljastpoolt. Seda on vaja teha kindlasti koostöös, sest ilma mõlema sektori panuseta nii taristusse kui turundusse ei ole meie turismirongi liikumine piisavalt kiire.

Tartu linn saab ja tahab olla selle valdkonna edendamisel eestvedajaks, sest rahulolevad linna külalised, kellel oleks siinkandis mitmeks päevaks tegevust, on linnale ja kohalikele ettevõtjatele väga olulised.

Tartu väljakutseks on turistide või pigem linna külaliste puhul see, et nad jääksid siia kindlasti ööbima ning kulutaksid üha enam vaatamisväärsuste juures, söögikohtades ja aktiivset puhkust nautides. See, kui palju turist Tartusse raha jätab, sõltub mitmest tegurist ning mõistagi siin viibimise ajast. Ehk talle on vaja pakkuda tegevust ja mitmesuguseid teenuseid.

Siinkohal ongi Tartu võimalus toetada kogu Lõuna-Eesti turundamist, et ka ise elada ja ellu jääda. Kaugemalt tulev turist peab mõistma, et ööbides Tartus on võimalik päevaga liikuda Eestimaal peaaegu igale poole ja ikka tulla siia õhtuks tagasi.

Oluline on laiemalt mõista ja aru saada, mis eesmärkidel oleme loonud oma tugistruktuurid ja kuidas need aitavad reaalselt ettevõtjatel toimetada.  

Tõenäoliselt on vaja selles vallas ka Tartul oma eemärke ja ootusi selgemalt väljendada ja täpsustada.

Praegu tundub mulle, et kampaaniad sihtturgudel toimivad, kuid tõenäoliselt on mõistlik veelgi enam keskenduda konkreetsetele piirkondade, kust me külalisi kõige enam ootame ja kust neid ka tegelikult tuleb.

Kindlasti on tähtis ka ettevõtjate tagasiside ja ootused avaliku sektori tegevusele. Ehk see tähendab suhtlemist ja oma arvamuse välja ütlemist, et suudaksime teha õigeid samme õigetel turgudel – ainult nii saab tulemust maksimeerida külastajate arvu suurenemise kaudu.

Messidel käimine ja piirkonna esindamine on kindlasti oluline tegevus, lisaks turundustööle kohtutakse ka kolleegidega teistest riikidest ning seegi on oma tegevuse planeerimisel tähtis.

Konverentside võimalus

Lisaks tavalisele sihtkoha ja turismiatraktsioonide tu-rundamisele on ka spetsiifilisemad valdkonnad, nagu näiteks konverentsiturism, kus Tartul tänu ülikoolidele võiks olla päris korralik turuosa. Tartus toimub igal aastal keskmiselt 400 seminari ja konverentsi, millest tervelt 15 protsenti on rahvusvahelised.

Loomulikult jõuame siin ka pidurdavate elementideni, nagu kehvake lennuliiklus ja suurte konverentside jaoks vajalike saalide puudus, kuid eks sellegagi tuleb tegeleda ja ka tegeleme.

Olen veendunud, et konverentsiturism vajab suuremat panustamist, ja loodetavasti suudame järgmisel eelarveaastal seda ka teha. Selles vallas saab Tartu potentsiaali rohkem ära kasutada ning eks me peame eelkõige avaliku sektori poolt tagama inimressursi, et just selle valdkonnaga intensiivselt ja pidevalt tegeleda.

Kindlasti on oodatud ka uued algatused, et meie oma tegijatel oleks sära silmas ja oleks vahvaid uusi üritusi suvel. Kuid veelgi rohkem on värskust vaja talvisesse Tartusse ja alustada saab kasvõi meie oma raekoja atraktiivsema kaunistamisega ning uute tegevuste toetamisega.

Ettevõtjad on pakkunud päris vahvaid ideid, näiteks ekraani vahendusel lastega suhtlev päris jõulumees, ja vahest on hea ka taaselustada mõni tore vana tava, mis võib anda parema tulemuse kui mõni suhteliselt kallis ja kandiline uuendus.

Linna poolt vaadates on meie ülesandeks ürituste ja eriti suurürituste parem planeerimine või ka hajutamine. Tõenäoliselt ei ole mõistlik ühele nädalavahetusele plaanida korraga mitu üritust, mis ummistavad peale linna ka majutusasutused ja toitlustuskohad.

Konkreetselt on arutatud seda, et hansapäevad ja Tartu triatlon võiks olla eri nädalavahetustel ning suurepärase spordivõistluse juurde sobiks raeplatsil ühe pisut väiksema kohalikku toitu propageeriva festivali käimalükkamine.

Suvel on nädalavahetused kahjuks väga loetud ja saan aru, et tihti ei õnnestugi üritusi hajutada, kuid sellele peaks alati mõtlema.

Ning eks ka siin on üks suur koostöö ja info liikumise parandamise koht, et tegijatel oleks võimalikult vara teada, mis linnal plaanis, ja vastupidi.

Tuntus suurürituste abil

Samas jälle arvan, et turunduslikust aspektist on mõne suurürituse korraldamine pikas perspektiivis Tartule väga positiivne. Näiteks hiljuti toimunud Rally Estonia toob lisaks konkreetsetele pealtvaatajatele Tartule kõvasti tuntust ka televaatajate toel, kes jälgivad seda võidusõitu mitte ainult Euroopas, vaid ka üle maailma.

Loomulikult on linnas liikumine kaks-kolm päeva häiritud ja kellele ikka autoralli üldse ei meeldi, ei saa aru, miks peavad võimsad masinad mööda ajaloolisi munakive turnima, kuid valdavalt on tagasiside positiivne ning ka teede lõhkumist tuli ette väga vähe.

Selliste suurte turundusürituste mõju suudame hinnata alles mõne aasta pärast, kuid ma usun, et see toob Tartule kõvasti tuntust juurde ka Eestist kaugemal.

Sel suvel on veel pisut aega aruteludeks ja mõtete vahetamiseks, kuid paari kuu jooksul peab meil valmis saama selge tegevuskava, kuidas me järgmisel aastal oma linna turundame ja mida oma külalistele pakume.

Loodan, et diskussioon meie asutustes töötavate turismiasjaliste ja ettevõtjate vahel on aktiivne ja me suudame suveüritustest ja turismistatistikast teha piisavalt järeldusi, et selle info baasilt valmistuda juba uue hooga järgmiseks turismiaastaks, sest järgmise hooaja turismiree rautamine juba käib.

Tagasi üles