Sebe lubab bussi üksnes puuris koeri

Hanna Kolpakova jäi pika ninaga, kui tahtis oma suukorvistatud koera Tartu linnaliinibussi kaasa võtta, sest bussijuht ei lubanud. Bussifirma Sebe leiab, et juht käitus korrektselt.

FOTO: Kalev Saar

Suukorvistatud koera peatusesse maha jätnud linnaliinibussijuhi tegevus oli kõigiti korrektne, leidis Sebe, sest bussi tohib kaasa võtta vaid puuri pandud lemmikloomi, erand on üksnes juhtkoerad.

Lugu sai alguse, kui Hanna Kolpakova tahtis 10. liini bussiga sõita Peetri kiriku juurest Ihastesse, kaasas suukorvistatud ja rihma otsas ameerika staffordshire'i terjer, aga naisbussijuht teda bussi ei lubanud. Juht viitas bussis olevale koertevedu keelavale kleebisele. Ei jäänudki siis Kolpakoval muud üle kui minna jala Ihastesse.

Bussijuhi käitumine tundus Kolpakovale põhjendamatu – «Olen iga nädal näinud bussis koeri, alati pole neil suukorvigi» – ja ta saatis Sebele kirja, kus nõudis keelu kohta aru.

Kolpakova viitas kirjas teede- ja sideministri määrusele aastast 2000, mille järgi on suukorvistatud ja rihma otsas koeri lubatud bussi kaasa võtta. Koer on ka vaktsineeritud, mida tõendab pass, nii et Kolpakova meelest kaasreisijatele kõigiti ohtu.

Pole lubatud, seega keelatud

Sebe Tartu linnaliikluse juht Üllar Kaljuste viitas, et kõnealune määrus enam ei kehti. Praegu annab tema sõnul suuniseid üksnes sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri.

Selles puudutab koerte sõidutamist üks lõik: «Linna-, valla- ja maakonnaliinil on sõitjal õigus ühissõiduki salongis tasuta vedada käsipagasit, mille ühiku mõõtmete summa (kõrgus + laius + sügavus) ei ületa 200 cm ja kogukaal 40 kg, samuti ümbrises suuski, kokkupandud ja ümbrises jalgrattaid, kelke, lapsevankreid ja -kärusid, muusikariistu, ümbrises tulirelvi, puurides või kastides väikeloomi ja linde.»

«Rohkem koerte ja üldse lemmikloomade kohta kirjas pole,» sõnas Kaljuste. «Põhimõtteliselt võiks sõita ainult väikeste koertega, kes on omakorda mingisuguse puuri sees. Minu seisukoht on, et ühistranspordis võiksid kehtida kindlad reeglid. Kui laseme need reeglid liuglema, ei tea juht enam, mida nõuda.»

Kaljuste lisas, et Sebe on bussijuhtidele välja kirjutanud nõuded, mis kehtivad reisijate ja pagasi kohta. Neis on näiteks öeldud, et bussi ei tohi tulla määrdunud riiete ja alkoholipudeliga.

Ja nii on ka Kolpakova saanud bussifirmalt vastuse, miks loom peaks olema bussis puuris.

«See on küll absurd, et suurt koera puuri pannakse, aga ma pigem näen, et seaduses on väikesed lüngad,» möönis Üllar Kaljuste.

Tallinn on koerte ühissõidukeis sõidutamise küsimuse lahendanud koerte ja kasside pidamise eeskirjas, kus on kirjas, et koerad peavad olema rihma otsas ja suukorviga.

Tartus sellist küsimust reguleerivat kohalikku eeskirja pole.

«Oleme juhtidele küll öelnud, et peab olukorda hindama – kui koerast ohtu sõitjatele ja teistele pole, siis ikkagi lubada. Nagu on ka jalgratastega, sest tegelikult ei tohiks jalgrattaga bussi tulla, aga kui buss on ikkagi tühi ja inimesel on probleem, et näiteks Ihastest ei saa kesklinna, siis võiks ikkagi lubada see sõit ära teha,» rääkis Kaljuste.

Sebe on tema väitel ka linnale kui teenuse tellijale probleemist märku andnud.

Ootamatu probleem

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak oli asjast kuuldes siiski üllatunud.

«Peame võtma selle arutusele. Meil ei ole siiani see teemaks olnud. Eks me ikka tegeleme selliste küsimustega, mis esile kerkivad, mis kodanikule vajalik on,» ütles Haak. Ta arvas, et lahendus võiks olla kiire, kui Sebega annab lihtsalt kokku leppida, aga kui vaja oleks volikogult õigusakti andmist, kulub aega rohkem.  

«Isiklik seisukoht on, et kui on suukorviga ja rihma otsas koer, ma ei näe küll probleemi. Aga kindlasti peaks olema suukorv,» rõhutas Haak.

Tagasi üles