Miks sõidavad Jõhvi maanteele minevad bussid algul Jõgeva suunas?

Miks teevad Jõhvi maanteele ja tagasi sõitvad bussid 2,5-kilomeetrise ringi, kui saaks minna otse, mööda juba 2005. aastal valminud Vana-Narva maanteed?

Vastab Tarbusi Tartu regiooni juht Valter Keis:

Mis peatust te silmas peate?

Pean silmas seda, et bussid sõidavad Jõhvi poole linnast välja, siis pööravad nad Peetri kiriku juurest Puiestee tänavale, liiguvad seejärel Jõgeva maanteele ja pööravad alles siis Jõhvi maanteele. Samas võiks nad minna Peetri kiriku juurest otse mööda Vana-Narva maanteed linnast välja.

Ma uurin natuke ja helistan tagasi. (Helistab peagi tagasi). Jah, ongi nii, et meie täidame tellija ehk maavalitsuse soovi ehk nende poolt etteantud sõiduplaani.

Tartu maavalitsuse ühistranspordi peaspetsialist Anne Vodi:

Algul nad sõitsid kõik ringiga, aga siis tekkisid uued elurajoonid ja Mõisavärava peatus ning järjest rohkem nõuti, et buss võiks sõita otse. Panimegi rohkem busse otse sõitma, aga siis selgus, et kõigiga seda siiski teha ei saa – selle nn ringi piirkonda jääb Salvesti konservitööstus, pensioniamet ja kutsehariduskeskus. Nüüd sõidabki osa busse otse ja osa ringiga. Vaatasin järele, et uue, tulevast aastast jõustuva hanke kohaselt jagunevad otse ja ringiga minevad bussid umbes pooleks.

Meie ise paneks hea meelega kõik otse sõitma, sest siis võidaks me liinikilomeetreid.

Aga miks maakonnaliini bussid venivad nagu teod, viiekümnega?

Vastab jälle Keis:

Ausalt öeldes küsin ma meie teenindusdirektorilt Ervin Nõmmelt aeg-ajalt ise sama asja, et kas kiiremini ei saa sõita. Aga ta on siin, las ta ise ütleb oma tüüpvastuse.

Ervin Nõmm haarab toru: Kui bussi peal on üks püstiseisja, siis üle 60 kilomeetri tunnis sõita ei tohi. Meile helistas ka politsei ja küsis sama asja, selgitasin neile ära ja siis nad ütlesid, et rohkem meid selle küsimusega ei tülita.

Isegi politsei on teilt küsinud, miks bussid nii aeglased on?

Aeg-ajalt on küsitud jah – kellelegi jääb buss jalgu, ise tõmblevad seal oma autodega ja tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Tahavad üheksakümnega sõites viiekümnega sõitjast mööda saada, aga no ei saa ja siis tekib saba taha, kui vastutulijaid on palju.

Niipalju kui mina olen sattunud sõitma oma maakonnaliinibussiga, on istekohti alati jagunud. Miks te ei saa panna busse kiiremini sõitma vähemasti neil liinidel, kus püstijalu seisjaid pole?

Uus, järgmisel aastal kehtima hakkav liinigraafik on võrreldes praegusega tükk maad kiirem. Eks näis, kas me selles üldse püsida suudame. Veomaht uues hankes suureneb, samas väheneb liinil oleku aeg tükk maad.

Oskate öelda, kui palju buss siis kiiremini sõidab?

Nii täpset arvestust meil veel pole.

Kuuekümnega siis bussid enam ei sõida, sõidavad kiiremini?

Sõidavad ikka, aga natuke on nad praegusest kiiremad. Sellest 60 piirangust peame kinni pidama nii või teisiti, kui bussis seisab kasvõi üks reisija.

Aga te ei pea sellest kinni pidama ju nendel liinidel, kus on istekohti piisavalt.

Eks see käib tellijaga koostöös.

Vastab jälle Vodi maavalitsusest:Kannatage tuleva aastani – julgen väita, et uue hanke tingimustes on kellaaegu palju-palju-palju kiirendatud. Busside aeglus on olnud viimastel aastatel palju kõne all – bussid on tõesti aeglased. Bussijuht on huvitatud tööajast ja mida aeglasemalt buss sõidab, seda pikem on tema tööaeg sellel liinil. Järgmisel aastal tulevad ju ka uued bussid.

Samas on tõesti küsimus, et kui bussis tekib seisjaid, siis ei tohi 60 kilomeetrist tunnis kiiremini sõita. See tähendab, et näiteks Tartu-Elva liinidel peavad tipptunnibussid olema aeglasemad, sest seal on alati seisjaid.