Põllumajandusministeeriumis ettevalmistatav skeem võib viia enam kui 3000 hektari riigi maa rentimiseni Tartu Agrole aastani 2040 – kas Ivari Padar viib lõpule selle, millega tegi algust 1999. aastal?
Küpseb maa soodusrendi plaan
11. juuni 2014, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Padar korraldas koos Hansatee Grupist kaasa tulnud kantsleri Ants Noodaga läinud kümnendi vahetusel kõigepealt nii, et riigimaad renditi ülisoodsalt ja pikaks ajaks toonasele riigifirmale Tartu Agrole. Seejärel erastati Tartu Agro selle juhtide firmale pehmelt öeldes küsitavatel asjaoludel. Muide, konkursi hindamiskomisjoni otsuse tegemist puudutavad dokumendid on ministeeriumist kaduma läinud.
Kogu see lugu on vana, aga maadest ilma jäetud õigusjärgsed omanikud ei lase lool unustusehõlma vajuda. Kevadel uuendas IRLi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder haldusmenetlust, mis tähendab, et Padar võiks õigusjärglased maadest ilma jätnud omaaegse käskkirja tühistada ja maa ikkagi tagasi anda.
Seeder andis ka Tartu Agro kohtusse, kuna ettevõte keeldus maksmast ministeeriumi nõutud senisest naeruväärselt väiksest rendist pisut vähem naeruväärset summat. Kui Padar ministriks sai, asus ministeerium aga kohe kompromissi teele ja on nüüd sellele väga lähedal.
13. mail istusid ministeeriumis koos Tartu Agro juhtfiguurid Aavo Mölder ja Mart Avarmaa, teisel pool lauda aga kantsler Ants Noot ja ministeeriumi juhtivtöötaja Indrek Grusdam. Põllumees Mölder oli ministeeriumis väge täis: «Peame saama kindluse, kas saame lepingut pikendada või saame omandi,» teatas ta.
Agrol võlg riigi ees
Tuleb lisada, et vaidlus käib tegelikult riigi nõude üle saada Tartu Agrolt kätte 32 000 eurot rendivõlast, mis pärineb 2012. aastast. Riik andis firma kohtusse, aga ettevõtjad olid ministeeriumis kuraasikad. Tartu Agro juhtide ainsaks trumbiks läbirääkimistel ministeeriumis paistab olema ähvardus nõuda riigilt sisse maaparandusse investeeritud summad. Tegelikult ei ole maaparandussüsteemide korrashoid ei lühi- ega pikaajaliste rendilepingute puhul tavaliselt rendileandja ülesanne.
Koosoleku tulemusena leppisid ärimehed ametnikega kokku, et teevad kompromissi kohtulahingu lõpetamiseks ja uuendavad juba olemasolevat rendilepingut, mis kehtib aastani 2025.
Otsus tuleva aasta lõpus
Kompromissi projektis on kirjas, et Tartu Agro loobub maaparandussüsteemide uuendamise ja korrastamisega seotud nõuetest. Samas on lepinguprojektis kirjas, et Tartu Agro taotleb 2000. aastal sõlmitud rendilepingu pikendamist kuni 2040. aasta 16. novembrini.
Ministeerium ise pakkus välja, et otsustab rendilepingu tähtaja pikendamise või pikendamata jätmise järgmise aasta lõpuks.
Uuendatud rendilepingu projekt on aga Tartu Agrole tõeline kingitus – selle järgi saab firma riigi maa rendile vaid kolmandikuga hektarite eest makstava ühtse pindalatoetuse summast, millest arvatakse maha veel maaparanduskulu ja maamaks. Iga talupidaja teab, et praegu on põllumajanduses tavapärane heas korras maa väljarentimine terve ühtse pindalatoetuse summa ulatuses – maaparanduse eest tuleb ise maksta. Arvestuslikult kaotab riik seoses maade soodustingimustel rentimisega Tartu Agrole sellistel tingimustel igal aastal vähemalt 200 000 eurot.
Postimehe allikate hinnangul valmistab Ivari Padar koos Ants Noodaga ette Tartu Agro maade odavrentimist ja hilisemat müüki Tartu Agro omanikele. Kuna Padar teab, et Tartu Agroga tegelemine on iseäranis seoses tema nimega tundlik teema, uuendab ta kõigepealt praegust rendilepingut, ent jätab lepingu pikendamise otsuse tulevasse aastasse. Märtsis toimuvad valimised ja allikate hinnangul võib Padar soovi korral sõlmida Tartu Agroga uue rendilepingu aastani 2040 kasvõi vahetult pärast valimisi ja enne valitsusevahetust.
Pärast sellise lepingu sõlmimist on ettevõtte juhtidel käes kõik trumbid, et erastada Tartu Agro maad just neile sobivatel tingimustel.
Põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot näeb aga toimuvat sootuks teises valguses ja räägib kõigest kui läbirääkimiste taktikast. «Oleme Tartu Agroga läbirääkimiste ja kohtuvaidluse faasis,» lausus ta. «Oleme praegust rendilepingut täpsustamas ja selgemaks tegemas.»
Nooda sõnul on Tartu Agro soov juba mõnda aega rendilepingut pikendada või riigimaad ära osta. «Nad on avaldanud soovi ka maa äraostmiseks, aga sellega me nõus ei ole,» lausus Noot, lisades, et ministeerium ei ole andnud neile õrnagi lootust, et rendilepingut pikendatakse.
Noot lausus, et ministeerium on valmis ütlema tuleva aasta lõpuks, kas ta on nõus lepingut pikendama. «Samas on selge ka, et Tartu Agro peab mingil hetkel teada saama, mis saab maast, mis on tema peamine tootmisressurss,» lausus Noot.