Kes ja kus on kirjutanud lause «Kes külakooliõpetajaks hakkab, sel olgu raudne tervis, terasest närvid ja teemandist tahtmine»? Mats Mõtslane oma jutustuses «Kraavitajad», mille ta avaldas esmalt Postimehes.
Näitus annab ülevaate koolmeistri loomingust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli teadusloo uurimise keskuses ehk Baeri majas (Veski 4) annab näitus, mille on koostanud Vaike Hang, ülevaate kirjaniku ja koolmeistri Mats Mõtslase (Mart Kiirats, 1884–1956) tegevusest ja loomingust.
«Mats Mõtslase tähtsaim teos «Kraavitajad» ilmus Postimehes 1906,» selgitas Vaike Hang. «Raamatuna ilmus esmatrükk 1910, teine trükk 1913 ja kolmas trükk 1920.»
Näitusele on välja pandud ka sadakond fotot kirjaniku ja tema pere elust ja saatusest, raamatute arvustusi, artikleid Mõtslaselt ja Mõtslase kohta. Tema kirjutatud raamatuid on koos kordustrükkidega 18.
Tartu õpetajate seminaris õppinud mees lõi koolmeistriameti vaheaegadel ja lisaks kirjutamisele kaasa muudelgi elualadel.
Ta oli maapäeva esimene sekretär 1917 ja seejärel esimese riigikogu liige. Põllumehetööd tegi ta aastail 1911–1926 ja tegutses ka Tartu majandusühisuses. Tema elu lõpuaastad möödusid õpetajana Vändra keskkoolis 1941–1948 ning raamatupidaja ja aednikuna Vändra kolhoosis 1948–1956.
Mart Kiirats alias Mats Mõtslane on maetud Vändra surnuaeda. Tema sünnikodus Pärnumaal Tõhelas Kiraste külas avati aastal 1986 mälestuskivi.