Tänu Tartu Veevärgi torutöödele saab ligi kolme kilomeetri pikkusest Puiestee tänavast 20. augustiks uue asfaltkatte viimasena taastusremonti oodanud Raatuse–Jaama 400-meetrine lõik.
Korda saab ka viimane jupp Puiestee tänavast
Esimese lõiguna on alates eilsest liiklusele suletud Puiestee tänava Jaama–Heina lõik. Rööbiti käib uue sajuvee- ja kanalisatsioonitorustiku panek Pärna tänaval Puiestee ja Uue tänava vahel.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ütles, et Puiestee tänava alune 50-aastane kanalisatsioonitoru oleks ilmselt veel paar aastat vastu pidanud. Tänava üleskaevamist kiirendati aga kahel lisapõhjusel: tugevalt kulunud tänavakatte ning Puiestee tänavat uputavate sajuvete tõttu.
Kapi seletuse järgi valgub suurte sadude ja sulade ajal Raadi lennuvälja poolselt kõrgemalt alalt Puiestee tänavale rohkelt vett, mis ei jõua piisavalt kähku kanalisatsiooni, vaid valgub üle tee Jaama tänava poole ja piki tänavat Jaama-Paju ristmiku suunas.
«Drenaaživee kogumiseks tuleb sajuveetorustiku ehitust Puiestee tänavast ülalpool muidugi jätkata, aga selle tööga kõrvaldame kõige aktuaalsema probleemi,» märkis Kapp.
Puiestee tänava 424 meetri sajuveetorustiku ning 513 meetri reoveetorustiku ehitus koos sõidutee asfaltimisega maksab 4,15 miljonit krooni. Kaks miljonit krooni sellest katab Tartu linn.
Järgmise suurema tööna võtab Tartu Veevärk juuni lõpus või juuli alguses ette Riia tänava kanalisatsioonitorustiku väljavahetuse Sanatooriumi tänava ja Riia 136 vahelises 400-meetrises lõigus.
Tänavakaevud
Tartus on mitmeid tänavalõike, näiteks Puiestee tänava tagumine ots, mida kirutakse äravajunud või kulunud kaantega kanalisatsioonikaevude tõttu, mis autot põrutavad. Kas Tartu Veevärk leiab raha nendega tegeleda?
Vastab Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp: Tegeleme. Probleemil on mitu tahku. Üks on see, et kui 30–40 aastat tagasi tänavate alla torustikke pandi, ei valitud nende asukohta kõige paremini.
Need on sageli otse ratta all, aga kuna muud kommunikatsioonid on kõrvale paika pandud, peaks kanalisatsioonitoru nihutamiseks nihutama ka muid kaableid ja torusid.
Teiseks ei saa kaevude ehituse kvaliteediga alati rahul olla, kolmandaks on paljud kaaned kulunud. Kaevude vajumine teepinnast allapoole on seotud külmakergetega.
Uusi kaevuluuke, mida pannakse, kutsutakse ujuvaiks luukideks. Need peaks liikuma koos teekatte tõusu ja vajumisega. Aga kui tänavaid soolatatakse, sulab lumi veeks ja see uuristab asfalti ujuvluugi all.
Kui teekatte alt pole korralikult vett dreenitud ja tee alla tunginud sulavesi mingil hetkel ikkagi külmub, siis tee kerkib. Kaev, mis ulatub maasse 3–5 meetrit, põhjast ei külmu ja külma ajal tekivad kerked.
Aga kas Tartu Veevärk siis remondib kaeve või ei remondi?
Üks brigaad kogu aeg tegeleb nendega. Aga meie suund on sinnapoole, et umbes pooled kaevud üldse ära kaotada. Vana inseneripraktika eeldas, et kaeve on tihedamalt. Nüüd viiakse näiteks veemõõdusõlmede kraanid kinnistute piirile. Kaevude vahekaugus venitatakse 80 meetrini.
Martin Pau