Jüri Saar linnavolikogust: lihtsalt ei viitsi põhjendada

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Saar
Jüri Saar Foto: TPM

Siin järgnev on nüüd igav munitsipaalpoliitikajutt volikogu sisemisest töökorraldusest ja sellest, kuidas midagi ei muutu. Nii et kui te pole just tulihingeline Vaba­kunna või Isamaalise Tartu Kodaniku toetaja, ei tarvitse teil edasi lugeda.

Need olid kaks valimisliitu kohalikel valimistel ja kumbki neist sai Tartu volikogus kolm kohta.

Tubli tulemus, kuid kolme liikmega ei saa moodustada volikogus fraktsiooni, mis senise tava järgi on – üksikute eranditega – samasse erakonda kuuluvate saadikute ühendus, millel on esimees ja aseesimees ning millel linna põhimääruse järgi on mitmeid õigusi, mida ei ole üksiksaadikutel. Linna põhimääruses on sätestatud, et fraktsiooni saavad moodustada viis liiget.

Kohe pärast valimisi algasid arutelud selle üle, et valimisliitudele ikkagi anda samaväärsed võimalused ja langetada piiri kolme liikmeni.

Kui te juba lugemisega siiani jõudsite, siis ehk huvitab teid, kuidas sotsid, kes veel eelmise volikogu koosseisu ajal algatasid samasisulise eelnõu, suudavad mõnikord käituda pragmatismist nõelatud põhimõttelageda puudlina, ja kuidas keskerakondlased on aru saanud, et nad ei peagi midagi põhjendama või kui hästi suudavad mõned noored reformierakondlased loosungeid meelde jätta.

Nagu öeldud, midagi ei muutunud, volikogu lükkas vabakundlase Gea Kangilaski tutvustatud ja põhjendatud eelnõu otsustavalt tagasi.

Kangilaski põhjendus oli pikem, aga muu hulgas rääkis sellest, et praegu ei ole 12 protsenti volikogu liikmeid fraktsioonides esindatud, mis Vabakunna saadikurühma hinnangul piirab volikogu liikmete õigusi volikogu töös osalemisel. Praktikas tähendab see, et pole võimalust lõpp­sõnaks, taotleda vaheaegu ja algatada olulise tähtsusega küsimuse arutelu.

Ta möönis, et mõnedki fraktsioonidele antud õigustest on valimisliitude saadikuile mitteametlikult võimaldatud, nad on kaasatud komisjonidesse ja eestseisuse töösse. Kuid tema meelest vajanuks see ka seadustamist, seda enam, et kui volikogusse pääsemise künnis on viis protsenti häältest, peaks fraktsiooni moodustamiseks sama nimekiri koguma kümme protsenti.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mihkel Lees jäi pidama mõtte juurde, mida ta sel päeval korduvalt esitas ja mida oli esitanud ka varem: «Kas peate siis tõepoolest normaalseks, et hakkame muutma linna põhimäärust vastavalt valimistulemustele?»

Kuluaarivestluses viitas ta, et rääkida võinuks ehk fraktsioonikünnise alandamisest järgmise koosseisu jaoks, kuid nii seda teemat ei tõstatatud. Kuid mida halba teeks fraktsioonikünnise alandamine? «Ah, sellest on nii palju räägitud,» kõlas vastus.

Pisut varem rääkis Toivo Maimets (IRL), et täna ei ole kõlanud siin saalis ühtegi argumenti, mida kole hullu juhtuks Tartu linnaga siis, kui selle arvu kolme peale langetaksime, ning pöördus samal ajal kõnetoolis seisva volikogu esimehe Aadu Musta (KE) poole. «Mis sinu isiklik arvamus on?»

Ja Must vastas: «Minu isiklik arvamus on see, et niivõrd kuivõrd volikogu esimeest puudutab volikogu töö korralduse tahk, siis olen ma püüdnud teha nii, et kõigil volikogu esindajatel, ükskõik, kas fraktsioonis või mitte, oleks võimalus maksimaalselt kaasa rääkida, kaasa arvatud eestseisuse töös, kasutada nõunike teenuseid, seda oleme reaalselt ka teinud. Aitäh!»

Must oli varem tutvustanud õiguskantsleri seisukohta fraktsioonide asjus, mis lühidalt öeldes oli, et see on volikogu õigus ja otstarbekuse küsimus, nagu ka fraktsiooni suurus. Õiguskantsler mainis ka liigse killustatuse ohtu.

«Kuus esindust meie volikogus, eriti kui oleme kultuursed inimesed, ei ole liigne killustatus,» leidis Tõnis Lukas (ITK).

Fraktsiooni piiri alandamist toetas 17 saadikut ja vastu oli sellele 23. Sotsid ei hääletanud ühtselt, näiteks Marju Lauristin teatas, et kavatseb toetada fraktsioonikünnise alandamist kolme liikmeni, nagu ta toetas ka eelmises volikogukoosseisus. Siis oli sama eelnõu sotside algatatud.

Oleks kõik sotsid sama meelekindlad, läinuks muudatus nüüd läbi, kuid aimata oli arvutust, kui palju isemõtlemist on lubatud, et säiliks koalitsiooni ühtsus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles