Tartu keeltekooli uksed lähevad kinni

Jüri Sasi.

FOTO: Margus Ansu/ Postimees

Masuajast tulenev õpilaste hulga vähenemine teeb lõpu linnale kuuluvale Tartu keeltekoolile, mille ajalugu ulatub 1950. aastatesse ja mis 1992. aastani tegutses Tartu võõrkeelte kursuse nime all.


Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles, et headel aegadel oli õpilasi 350 ringis, nüüd alla 200 ja see ei luba koolil ots otsaga toime tulla. Nii jäi linnal valida, kas maksta peale või likvideerida.

Seni on täiendusõppeasutusena tegutsenud kool end ise majandanud omatulust, linnaeelarvest toetamine tunduks Sasi meelest ebaõiglane, sest miks siis linn teistele keeltekoolidele peale ei maksa.

Nii saatiski linnavalitsus eile volikogusse eelnõu, mis näeb ette keeltekooli tegevuse lõpetamise 31. augustil.

Sasi rääkis, et kui omal ajal käis võõrkeelte kursustel üldhariduskoolide õpilasi, kes koolis ei saanud piisavalt keelt selgeks, siis nüüd on õpilane enamasti juba põhikooli lõpuks valmis suhtlema inglise, saksa või prantsuse keeles, gümnaasiumiaastateks jääb keele lihvimine.

Õpilastele ei ole seega keeltekooli vaja. Samas on asutuste ja ettevõtete kokkuhoiuvajadus piiranud ka töötajate keeleõppeks kavandatud summat.

Keeleõppe võimalused siiski ei kao, sest on mitmeid võõrkeelte õpetamisele pühendunud erafirmasid. Liiatigi on selleks võimalus ka Tartu rahvaülikoolis, millega Tartu keeltekooli ühendamine on varemgi kaalumisel olnud, kuid otsese vajaduse tõttu lõpuni arutamata jäänud.

Tartu keeltekooli tegevuse lõpetamine tähendab selle ainsa töötaja, Beatrice Ulanova koondamist. Samas asutuses juba 1971. aastast töötanud Ulanova ütles, et ei ole veel valmis avaldama, mis on tema edasised plaanid, kuid ta kinnitas, et kindlasti leiab ta professionaalse keeleõpetajana tööd.

Oma pikaaegse töökoha kohta ütles Ulanova aga: «Kahju on, absoluutselt. See on minu elutöö.»

Tagasi üles