Noored vabatahtlikud koguvad Tartu tänavatel lastekodulaste laagrite jaoks raha, ettevõtmisele heidab aga varju see, et üks eestvedajatest on kriminaalkorras karistatud.
Must plekk minevikul mõjutab heategevust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tere, kas saaksite Käopesa lastele raha annetada? – Nii kõnetavad möödujaid kaks helerohelises särgis noormeest Raekoja platsil annetuskasti ümber liikudes.
Noormehed on mittetulundusühingust Tervisekoda ja kesklinna kandis raha kogumas käib neid kuus. Paari nädalaga on nad Käopesa väikelastekodu elanikele kogunud umbes kümme tuhat krooni, mille eest oli esialgu plaanis saata kaheksa poissi-tüdrukut Võsule suvelaagrisse.
Nooruse lollus
Kuid Tervisekoja juhatuse liige Taavi Lellep mõisteti 2009. aasta jaanuaris koos nelja teise noormehega süüdi narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses. Kohtuotsuses seisab, et kolm aastat varem omandas ja andis Lellep edasi 20 narkootilise aine metüleendioksümetamfetamiini ehk rahvakeeli ecstasy tabletti.
«See oli nooruse lollus, tulin lihtsalt vastu klassivenna palvele,» ütles kahekümne kahe aastane Lellep. Kohus mõistis karistuseks aasta ja kahekuulise tingimisi vangistuse, pooleteiseaastane katseaeg saab läbi tänavu juulis.
Käopesa juhataja Tiiu Reek, kes sõlmis Tervisekojaga lastekodu nimel koostöölepingu, mis lubab kasutada raha korjates Käopesa nime, kuulis Lellepi veel kehtivast karistusest Tartu Postimehelt.
«Heidan talle ette seda, et ta sellest mulle ei rääkinud, ja kuna seadus keelab lastekodusse ka tööle võtta kriminaalkorras karistatud inimest, leian, et pean praegu nendega lepingu lõpetama, vaatamata sellele, et nad ei olnud otseselt lastekodu töötajad,» sõnas Reek, «kuid muidugi, inimene võib olla eksinud.» Juba kogutud raha kulub ikka laste suvelaagriteks.
«Minu toonane tegu ei ole kuidagi seotud Tervisekojaga ja ma ei tahaks, et selle pärast nullitaks ära ka teiste organisatsiooni liikmete töö,» ütles Lellep ning lubas, et kui niiviisi annab päästa ühingu mainet, astub ta sellest välja ja tema asemel asub juhatuse liikme kohale keegi teine.
Ta lisas, et pärast seda juhtumit on ta olnud eriti korralik – ei suitseta, joo ega loomulikult tarbi narkootikume.
«Kui nad minu juurde tulid, olin ma kohe nii liigutatud, et noored mehed tahavad ise midagi teha. Ja mõtlesin, et äkki see näitab eestlastele, et ometigi võiks väetimat kuidagi aidata,» sõnas Tiiu Reek.
Töö tänaval teeb julgeks
MTÜ Tervisekoda vabatahtlike Pavel Kornõševi ja Alvian Tõsjatsnikovi silmad löövad heategevustööst rääkides särama. Mõlemad poisid õpivad Eesti Maaülikoolis, teevad sporti ning käivad vabast ajast mõne tunni kaupa korjanduskastiga kesklinnas.
«Eks alguses oli küll raske inimestega vestlema hakata, aga nüüd on kõvasti julgust juurde tulnud ja saad juba kaugelt aru, kuidas kellelegi lähenema peaks,» sõnas Tõsjatsnikov.
Inimesi on igasuguseid, mõni on väga sõbralik ja jutukas, aga leidub ka negatiivselt meelestatuid, rääkisid poisid.
«Mõnikord on inimesed skeptilised küll,» sõnas MTÜ liige Boris Blinov. Kuid kontrollimine on loomulik, ning seda ei saa pahaks panna, lisas Lellep.
MTÜ Tervisekoda loodi aasta tagasi aprillis ning alguses tegeles see ka tervislike eluviiside propageerimise ja tervisespordiüritustega. Lellep ütles, et mõte lastekodusid aidata hakkas idanema keskkoolis, kui ta uurimistöö tarvis Tartu lastekodudega tutvus.
«Tegelikult on näiteks töötute vanemate laste olukord kohati isegi halvem,» ütles Blinov. Lellep lisas, et tulevikus on neil ka seesugust tegevust plaanis. Kuid töötute peredele on keerulisemgi abikätt ulatada kui lastekodule. Järgmise kampaaniana on Tervisekojal plaanis teha koostööd loomade varjupaikadega.
Arvamus
Merike Kaunissaare
Kauaaegne Lastefondi juht
Mida arvate juhtumist, et ühel heategevusorganisatsiooni eestvedajatest on kehtiv kriminaalkaristus?
See on üsna keeruline juhus, mis võib olla nii ja võib olla naa. Muidugi, inimesel on ka õigus ümber kasvada ja paraneda, aga selline juhtum vähendab usaldusväärsust. Tähtis on, kas Tiiu Reek ja Käopesa lastekodu on sellest teadlikud, sest see käib ju tema egiidi all.
Kui levinud on see, et rahakogujad on tänaval ja astuvad möödakäijatele ligi. Võib-olla nad peaksid ootama, et inimesed ise nende juurde tuleksid?
Nagu öeldakse, on see aktiivne müük. Eestlased panevad igasugust aktiivset müüki pahaks ja peavad pealetükkivuseks. On hoiak, et ma tahan olla hea inimene ega taha ära öelda, aga ei tahaks ka, et ta tuleks küsima. Alati on ju võimalik konkreetselt ütelda, et ei soovi ja kõik.
Mida peaks heategevusorganisatsioon tegema, et inimeste usaldust võita?
Ega muud ole, kui tuleb olla nähtav ja kontrollitav. Nimed rinnas ja veel parem, kui annaks näiteks visiitkaardi, kus kõik kontrollitavad andmed peal. Kui jõutakse nende inimesteni, kes enne pole aidanud, siis on abi ju rohkem. Aga andjal võib esialgu olla kõhe tunne, et on ta ikka see, kes ta väidab end olevat. Ega sullerid ole ju ka maa pealt kadunud.
Aga kui see MTÜ äratab sellist kahtlust, peaks nende raha käima arve kaudu. Siis oleks kõik kontrollitav. Lihtsalt tänava peal, kus üks annab teisele ja mingit jälge ei jää, peab olema topeltusaldus.
Kui aga organisatsioonis on keegi kriminaalselt karistatud, ei ärata see usaldust ja nad peaksid ise lubama suuremat garantiid. Inimene võib olla ümber kasvanud ja tahta heastada oma nooruse rumalust, aga siis peab ta tagama topeltturvalisuse.