Tartlane Ewa Roots sattus ühel päeval olukorda, kus tal tuli otsustada, kas kõndida rahvarohkes paigas tänaval kokku vajunud mehest mööda või astuda ligi ja uurida, kas kannatanuga ka keegi tegeleb.
Möödakäija õige otsus päästis inimese elu
«See on nii tüüpiline, kuidas vastutus hajub – inimesed seisavad hädasolija ümber ja mitte keegi ei julge otsustada, mida teha,» meenutas Ewa Roots 26. veebruari juhtumit, mil Tartu kesklinnas varises kokku vanem meesterahvas.
Ewa Roots tunnistas, et kui ta sai aru, et keegi juba helistab kiirabile, ning nägi, et ümberringi on palju teisi inimesi, mõtles temagi, et küll saadakse hakkama. Alles siis märkas, et lamava inimesega ei tegele keegi.
Seejärel põlvitas Ewa Roots ise kannatanu kõrvale, kontrollis, kas ta hingab, ning alustas aega viitmata südamemassaaži. Kiirabi jõudis kohale paari minuti pärast.
Teadvuseta mehe võttis temalt üle ja jätkas südamemassaaži tegemist kiirabitehnik Rain Suits. Huvitaval kombel tundis Ewa Roots seda kiirabitöötajat isiklikult – seesama mees oli tema töökohas eelmisel sügisel korraldanud elustamiskoolituse.
Tavaline päev
Ewa Roots töötab Tartu linnaraamatukogu personalijuhina. Ta meenutas, et too 26. veebruar oli tavaline tööpäev, mil ta otsustas lõuna ajal koos kolleegiga välja minna, et ühele kolmandale kolleegile juubeliks lilli osta.
Naine ütles seda lugu jutustades mitu korda, et tema isik ei ole tähtis. Ja rõhutas, et talle oli suureks toeks hoopis ta enda kolleeg Küllike Lutsar, kes püsis ta kõrval ning oli valmis elustamist üle võtma, kui tema ise oleks väsinud.
Tõdemus, mida Ewa Roots hea meelega jagas, on aga see, et kui talle ei oleks hiljuti olnud meelde tuletatud seda, kui tähtis on äkksurma korral kiire sekkumine, oleks temagi seal rahvarohkes kohas võinud mõelda, et küll teised tegutsevad.
«Ma poleks küll kunagi mööda kõndinud siis, kui oleksin olnud ainus elav hing selle maas lamava mehe läheduses, aga rahvarohkes kohas mõtleb inimene teisiti,» rääkis ta.
Selgituskampaania «Sinu käed päästavad elu!» korraldati Tartus eelmise aasta 16. oktoobril. Viis neljaliikmelist koolitusrühma sõitsid mööda linna laiali, viibisid päeva jooksul paari tunni kaupa kokku 15 rahvarohkes paigas, kutsudes inimesi elustamist proovima. Nad olid ka Tartu linnaraamatukogus, kus töötavad Ewa Roots ja Küllike Lutsar.
Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets, kes juhtis seda kampaaniat, ütles, et sel päeval sai umbes 1200 linlast maas lamava mannekeeni peal järele proovida, kuidas südamemassaaži teha.
Laugamets lisas, et ka sel aastal on samasuguseid elustamiskoolitusi plaanis ja mitte ainult linnas, vaid kõikides nendes piirkondades, kus Tartu kiirabi teenindab elanikkonda. «Elu on mitu korda meile tõestanud, et need ettevõtmised kannavad vilja,» ütles ta Ewa Rootsu lugu kommenteerides.
Aega ei tohi viita
Seejärel kordas Laugamets taas üle põhitõed. Kui inimene on kaotanud teadvuse, kui ta hingamine on seiskunud või kui see tundub mingis mõttes ebanormaalne, siis ei ole vaja raisata aega isegi mitte pulsi kontrollimisele, vaid on vaja kohe tegutseda. Tuleb asetada käed abivajaja rindkere keskele ning vajutada neid seal tugevasti ja kiiresti, kuni 100 korda minutis. «Karta ei ole vaja midagi. Südamemassaažiga kellelegi jäädavaid kahjustusi tekitada pole võimalik,» ütles ta.
Tartus kaubahalli juures teadvuse kaotanud mees viibib praegu haiglaravil ja paraneb tasapisi. Mitte keegi ei tea, milline oleks võinud olla selle inimese saatus siis, kui Ewa Roots oleks otsustanud teisiti.