Kollektiiv teeb direktorile suuri etteheiteid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tartu kunstimuuseum

FOTO: Margus Ansu

Tartu kunstimuuseumi direktori Rael Arteli ja vähemalt üheksa tema alluva vahel on kasvanud pinged nii suureks, et kollektiiv saatis esildise kultuuriministrile. Osa esildises toodud etteheiteid on üsna karmid.

Tartu kunstimuuseumi näitustehoone raeplatsil on turistide rõõmuks viltu. Mõni neist astub huvi pärast sissegi – ja näeb kunstinäitusi. Alanud aasta väljapanekud on planeerinud muuseumi direktor Rael Artel, kes asus tööle mullu 1. aprillil.

Tema tehtud on ka ümberkorraldused muuseumis, millest Tartu Postimees kirjutas veidi juba sügisel. Praeguseks on direktori tegevus toonud kaasa 23 kultuuritegelase protestiva ühispöördumise ja sellele vastukaaluks 41 kunstitegelase toetava kirja.

Need omakorda on loonud vastukaja mitmes meediaväljaandes. Diskussiooni on elavdanud arvustused 23. jaanuaril avatud näituse «Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?» kohta. Väljapaneku on kolmele korrusele kureerinud direktor ise koos kolme kaaskuraatoriga.

Ministeerium muuseumis

Näitusel käinud ja kunstimuuseumi pingetega tutvunud kultuuriminister Urve Tiidus leidis, et näitus on huvitav. Ühtlasi ütles ta intervjuus Tartu Postimehele, et muuseumivaldkonna eest vastutavad ministeeriumi inimesed kohtuvad Tartu kunstimuuseumi töötajatega.

«Ma olen aru saanud, et muuseumis on väiksed pinged, või kuidas täpsemalt nende kohta öelda. Küllap saab siis selgust,» lisas ta.

Veebruari esimesel täisnädalal uuriski ministeeriumi esindus Tartu kunstimuuseumi lähemalt. «Mina vestlesin kahe päeva jooksul peaaegu kõigi töötajatega ning kuulasin ära nende tagasiside organisatsioonis toimuva kohta,» märkis muuseuminõunik Marju Reismaa. «Auditeeriti peamiselt majandustegevusega seotud valdkondi.»

Kommentaaridest ta keeldus, viidates vestluste konfidentsiaalsele sisule. Ülevaade valmib kava kohaselt alanud nädalal. «Pärast seda kooskõlastatakse auditi aruanne Tartu kunstimuuseumi raamatupidamise ning direktoriga. Seejärel saab avalikult ka tulemustest teada anda,» lisas ta.

Nagu nüüd on selgunud, oli ministeeriumi esinduse Tartu-visiidi üks peamisi põhjuseid muuseumikollektiivi üheksa allkirjaga esildis kultuuriministrile.

Esildis kultuuriministrile

Kõigepealt on seal kirjas, et Rael Arteli ametisse asumisega sai muuseum juurde innovaatilise kaasaegse kunsti kuraatori, paranenud on infovahetus, kuid tema juhtimise all on tekkinud olukord, kus muuseum ei toimi enam hästi organisatsioonina ega normaalse tööõhkkonnaga kollektiivina.

«Rael Artelil puudub jätkusuutlikult toimiva kultuuriasutuse juhtimiseks vajalik administratiivne, majanduslik, kunstiajalooline ja psühholoogiline kompetents,» märgivad allakirjutanud.

Nad ei ole rahul, et struktuurimuudatustes koondati mitmed kunstiajaloolase kõrgharidusega ja näituste kureerimise kogemusega spetsialistid, kusjuures neile jäi uues struktuuris töökoht pakkumata. Koondatute töökohustused on ümber jagamata ja nende varalisel vastutusel olev inventar üle andmata.

«Arteli oma kuraatoriprojekti teostamiseks 2014. aasta jaanuaris isiklike tuttavate ringist palgatud ajutine tehniline tööjõud oli ebaprofessionaalne, mille näiteks on kooskõlastamata ja ilma projektita ümberehituste käigus tekitatud elektrikaabli vigastus, mis põhjustas näitustemajas ohtliku olukorra,» märgivad allakirjutanud.

Nad heidavad oma esildises ette direktorile ka seda, et tema korraldatud hankemenetlus ei ole olnud läbipaistev ega teostatud vastavalt riigihanke nõuetele. Selle kohta, et Rael Artel on näidanud muuseumitööde allhangete puhul isiklike tuttavate eelistamist, on esildises toodud näide.

«Näitusekataloogi «Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal» kujundajaks määras ta ilma põhjendusteta oma tuttava, kelle töötasu ületas kordades kataloogi autorite kuupalga. Ei tehtud hinnapäringuid, et saada majanduslikult soodsaimat pakkumist,» märgivad allakirjutanud.

«Samas ei suutnud kujundaja trükise ajakavast kinni pidada, mistõttu lühenes kataloogi võimalik müük näituse lahtioleku ajal ca 1,5 kuud ning põhjustas asutusele seeläbi majanduslikku kahju,» lisavad nad.

Esildises on kirjas, et muuseumis esineb jätkuvalt finantsdistsipliini rikkumisi, millele juhiti Arteli tähelepanu käesoleva aasta 6. jaanuaril toimunud töökoosolekul. «Direktori poolt näitustele paigaldatud rahakorjanduspurgid on registreerimata, nende korduval tühjendamisel ei ole koostatud akte ning summasid ei ole antud kassasse ega kantud ka spetsiaalsele hoiuarvele,» märgivad allakirjutanud.

Omaette teema mahukas esildises on muuseumi sisekliima halvenemine pärast Rael Arteli tööleasumist.

«Ta pärsib kolleegide loovat lähenemist, ei toeta initsiatiivi ja algatusi, vaid eeldab käskude vastuvaidlemata täitmist. Direktoril puudub valmisolek dialoogiks ja soov kollektiivi muuseumi tulevikku puudutavatesse otsustesse kaasata,» nendivad allakirjutanud. «Igapäevases töösuhtluses kasutatav järsk ja ebaviisakas toon, üleolev ja halvustav suhtumine on loonud hirmu ja ettemääramatuse õhkkonna.»

Direktor Ameerikas

Rael Artel ei soostunud nädalavahetusel ja eile jagama põhjalikke kommentaare mõnele eriti olulisele etteheitele ja kogu esildisele. Meilis märkis ta põhjuseks, et viibib Ameerikas konverentsil, on Eestiga võrreldes teises ajavööndis ja kirju eriti ei vaata. Midagi ta siiski teatas.

«Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik ja siseaudiitor tutvusid muuseumi olukorra ja tegemistega 4.–7. veebruarini. Mina olen oma vastused ministeeriumile andnud 3. veebruaril,» märkis Artel. «Selgitasin ja kommenteerisin esildises toodud süüdistusi. Siseauditi aruanne pole ministeeriumist veel tulnud, selle tulemusi ei oska praegu kommenteerida. Teen plaanid oma edasise tegevuskava kohta peale siseauditi aruande laekumist.»

Tagasi üles