Maaülikool avab uue teaduskeskuse

Katre Tatrik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe näitab ülikooli uues taastuvate loodusvarade teaduskeskuses Eesti suurimat, 200 ruutmeetril asuvat seente kogu.
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe näitab ülikooli uues taastuvate loodusvarade teaduskeskuses Eesti suurimat, 200 ruutmeetril asuvat seente kogu. Foto: Margus Ansu

Neljapäeval avab Eesti maaülikool pidulikult metsamaja pikenduse ehk taastuvate loodusvarade teaduskeskuse.

Üliõpilased ja teadlased on seal, 5100-ruutmeetrise pinnaga metsamaja pikenduses asuvates laborites katseid ja analüüse teinud juba õppeaasta algusest. Nüüd ollakse valmis maja ka ametlikult avama.

Uus teaduskeskus koondab maaülikooli roheliste teadustega tegelevad üksused esimest korda ühte kohta ja loob ülikoolis võimaluse teha laiemapõhjalist teadustööd. Samuti paranevad tudengite õppimisvõimalused.

Nüüdsest tegutseb ühes hoones, teaduskeskuses ja metsamajas, ligemale pool maaülikooli töötajatest ja üliõpilaskonnast.

Rohelised teadused koos

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe ütles, et keskuse rõhuasetus on teadusel ja üliõpilaste auditoorne õpe toimub metsamajapoolses otsas.

Vooremäe rääkis, et kuigi öeldakse, et infoajastul ei ole oluline, kus su töökoht asub, toimib akadeemilistes asutustes koostöö paremini siis, kui on ligipääs kolleegide teaduslaboritele ja võimalus vahetult ühes teiste teadlastega uusi ideid genereerida.

Vooremäe sõnul puutusid senini näiteks maaülikooli botaanikud ja maastikuhooldajad kokku vaid üksikutes teadusprojektides või isiklike kontaktide kaudu. «Süsteemset ja laiemapõhjalist koostööd takistas lünklik infovahetus ja ruumiline eraldatus,» selgitas ta.

Uue teaduskeskuse loomise käigus koliti ülikoolilinnakusse seni Riia tänava lõpus asunud zooloogia-, botaanika-, mükoloogia- ja hüdrobioloogiaosakond ning loodusteaduslikud kogud.

Ka põllumajanduse teadussuunad, mis on tihedasti keskkonnatemaatikaga seotud, paiknesid Vooremäe kinnitusel varem linnakust väljas, Eerikal.

«Selline killustatus ei mõjutanud ainult teadustööd, vaid häiris ka õppetööd. Mäletan enda üliõpilaspõlvest, kui tülikas oli Tähtvere ja Eerika vahet liikuda ja ainuüksi õigeks ajaks Eerikale loengusse jõuda oli tõsine väljakutse,» jutustas direktor Aret Vooremäe.

Koostöö suureneb

Vooremäe rääkis, et otsus luua taastuvate loodusvarade teaduskeskus just maaülikooli metsamaja laiendusena andis lisavõimaluse instituutide koostööks, samuti teaduslaborite, aparatuuri ja auditooriumide ühiskasutuseks.

Lisaks uusehitisele on renoveeritud ja soojustatud ka põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning metsandus- ja maaehitusinstituudi ühist maja.

Taastuvate loodusvarade teaduskeskuse rajamist alustati 2007. aastal.

Ligi viie miljoni euroga toetas teaduskeskuse ehitust Euroopa regionaalarengu fond. Juurdeehitis ja remont läksid kokku maksma ligi seitse miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles