Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti jämedaim vaher läks sae alla

Eesti jämedaimaks mõõdetud vahtra saagimist lükati edasi mitu aastat, ütles Tartu ülikooli botaanikaaia dendroloog Ebe-Kai Uibo, aga enam polnud pääsu. FOTO: Margus Ansu

Pärast mitut aastat kaalumist langes Tartu ülikooli botaanikaaias otsus, et sajandivahetusel Eesti jämedaimaks vahtraks kuulutatud puud ei saa enam säilitada, sest see on pehkinud ja ohtlik.

Kui loodusemees Hendrik Relve korraldas üleriigilise rekordpuude otsimise, selgus, et Eesti jämedaim vaher kasvab Tartu ülikooli botaanikaaias. Selle jämedus mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt oli 424 sentimeetrit ja sama teavet jagab ka tahvel puu all, mis kasvab tiigiäärse teeraja kõrval.

Et see umbes saja-aastane puu kaotas 2010. aasta augustitormis ühe oma kolmest suurest harust, ei oleks enam sellist rekordit võimalik mõõta. Juba siis olid puu harud trossidega kokku tõmmatud, kuid see puud ei päästnud.

Raske otsus

Toona lootis botaanikaaed, et osa oma vägevusest kaotanud puu peab vastu veel kümmekond aastat ikka, kuid nagu botaanikaaia juhataja Jüri Sild nentis, langetasid arboristid ja dendroloogid nüüd ikkagi otsuse, et ohutuse kaalutlusel tuleb puu maha võtta, kuid mõnemeetrine võimas tüvi esialgu veel jääb.

Kaalutlus oli, et seal saaksid kasvada puuseened ja selline känd oleks ka mälestuseks.

Botaanikaaia dendroloog Ebe-Kai Uibo ütles, et viimasel suvel oli see puu elus ja roheline. Sellele jäi nüüd ka väiksemaid oksi, mis kevadel küllap lehte lähevad.

«Üritame puud näidata nii kaua, kui on veel vähegi võimalik. Loodame, et viis aastat ikka,» rääkis ta. «Kaalusime saagimist mitmel aastal, aga et puu oli kõige jämedam, ei tahtnud teda kohe maha võtta. Mingil ajal hakkad paraku kahtlustama, et on juba väga ohtlik. See puu on ka niisuguse koha peal, kus käib palju inimesi, väikesed lapsed käivad tiigi ääres parte toitmas.»

Sild ütles, et botaanikaaias tuleb puude saagimist ikka ette. «Botaanikaaia töötajad hoiavad puudel pidevalt silma peal ja need puud, mis on ohtlikuks muutunud – midagi ei ole teha, käib väga palju inimesi –, oleme ohutuse kaalutusel maha lõiganud,» sõnas ta.

Veel põduraid puid

Praegu on uurimise all sahhalini korgipuu, mida on hinnatud ohtlikuks ja mida enne otsuse langetamist uuritakse veel tomograafiga.

Ohtlikuks hakkab muutuma ka vana paju aia tagumises osas pojengipeenarde juures. See puu on aastate eest köndistatud, ta on seest tühjaks kõdunenud ja teda on korduvalt põlema pandud, kuid kevadel läheb ikka lehte.

«Tal ei ole enam kolme kindlat toetuspunkti. Otsust veel ei ole. Me üritame veel hoida, kärbime ülalt ja alt toestame. Otsus tuleb kuu aja jooksul. Ega me ei taha ühtegi taime hävitada, liiatigi on see efektne. Kuid ohutus on ka tähtis, see puu juba kõigub ega ole väga kindel,» selgitas Sild.

Ta lisas, et botaanikaaias on õige mitu vana puud, mille võrasid on trossidega kokku tõmmatud.

Botaanikaaia suurte puude vanuse kohta ei ole täpseid andmeid dokumenteeritud. Sild ütles, et ühe erandiga pole puud vanemad botaanikaaiast, mil on vanust 210 aastat. Vanemaks on hinnatud süstemaatikaosakonnas kasvav lehis.

Tagasi üles
Back