Uued röntgeniaparaadid säästavad aega ja tervist

Lastekliiniku radioloog Inna Justus on ehk see inimene, kelle huvides on radiatsioonioht vähenenud kõige enam: tema peab iga päev rönt­genisse tulevate laste kõrval seisma, neid sättima ja õiges asendis hoidma ning saab nii ka ise kiiritust. Foto: Margus Ansu

Kliinikumis oli eile tihe päev, töötajad ja külalised jooksid lillede ja kingitustega lastekliinikust polikliinikusse: mõlemas kohas avati pidulikult uus röntgenikabinet.

Kabinette ei tehtud juurde, kuid neis vahetati välja üle kümne aasta vanad röntgeniaparaadid, mis küll töötasid, kuid vajasid sageli parandust ning olid aegunud.

Lastekliinikus sai uus tipptehnoloogiline masin paika detsembris. Kliiniku lasteradioloog Inna Justus rääkis, et esialgu oli neil kõrval õpetaja, kes näitas, kuidas uut aparaati käsitseda, ning nüüdseks on läbitud ka kaks koolitust.

«Alguses teeb see asja keerulisemaks nagu iga uus asi ikka, aga kui me temaga harjume ja tema meiega harjub, läheb lihtsamaks,» arvas Jus­tus.

Uus masin on põhjamaades esimene omataoline ja selle peamine pluss on väike kiirguskoormus. Röntgeniaparaatide arendus liigub sinna poole, et võimalikult väikse kiirgusega saada sama hea või parem pilt kui vanade masinatega.

Vähem kiirgust

Näiteks võimaldab seesama masin läbivalgustusi, kuid selle asemel, et patsienti sekundeid või minuteid kestva uuringu ajal pidevalt kiirguse all hoida, saadab masin väikeste vaheaegade järel välja impulsse. See vähendab kiirgust ning inimsilm ei saa aru, et tulemus oleks teistsugune.

Aparaat on ka täisdigitaalne, mis vähendab tunduvalt piltide töötlemise aega. Radioloogiakliiniku juhataja Pilvi Ilves rääkis, et varem salvestati pilt kassetile ning seda oli vaja veel tööjaamas töödelda, nüüd on pilt aga kohe digitaalne ja arstile vaadeldav.

Polikliinikusse ostetud aparaat peaks aga sealse röntgenijärjekorra kiiremini liikuma panema. Oodatakse seal elavas järjekorras ja Ilvese sõnul võiks protseduurid minna nüüd nii kiiresti, et päeva peale kokku saab vastu võtta kolmandiku võrra rohkem patsiente.

Aega aitab kokku hoida see, et sealne masin on samuti täisdigitaalne ning ühtlasi ka täisautomaatne. Ilves selgitas, et see ei tähenda, et aparaat oskaks ka järeldused kohe ära teha, vaid et kohe alguses uuringu piirkonda määrates võtavad uuringulaud ja röntgeniaparaat ise vajaliku asendi.

Lisaks on aparaadil uus, Eestis esimene omataoline lisafunktsioon kopsuhaiguste diagnoosimiseks – kahe energiaga tehtud ülesvõte. See tähendab, et masin saab patsiendist genereerida kaks kujutist, millest ühel on peale kopsude paremini näha luustik, kuid teisel on luustik eemaldatud ja pehmed koed on paremini eristatavad. See funktsioon annab arstile haiguste diagnoosimisel väga vajalikku infot.

Valikut vähe

Pilvi Ilves rääkis, et mõlemad aparaadid on tehtud tuntud elektroonikafirmas Sie­mens. See on üks neid ettevõtteid, kus on rõhku pandud röntgeniaparaatide kiirguskoormuse vähendamisele.

«Selliseid aparaate tootvaid firmasid on väga vähe, sest nende arendus on väga kallis ja kõik firmad ei pea seda ka vajalikuks,» rääkis Ilves. «Aga Sie­mensil on seda tehnoloogiat arendatud väga hästi.»

Uued aparaadid

• Kliinikum maksis kahe seadme eest 665 000 eurot: lastekliiniku aparaat maksis 395 000 ja polikliiniku oma 270 000 eurot.