Suuremad puiesteed jäävad linna hooldada

Riia tänava äärse puiestee haljasala on nüüdsest linna hooldada. See tähendab, et muruniitmise, prahikoristuse ja puulehtede riisumise ja veo pärast ei pea tänava ääres elavad majaomaniku enam muretsema. Foto: Margus Ansu

Sellest aastast hakkas linn hooldama mitmeid haljasalasid ja puiesteid, mida senini hoidsid korras ühistud või eramuomanikud. Praegu on selliseid alasid linnas kokku umbes 40 hektarit, kuid tulevikus võib pindala suureneda.

«Kuna ühistute surve oli suur ja inimesed ei soovinud enam suuremaid territooriume hooldada, siis tegimegi nendeks töödeks kolmeaastase hanke. Varem tellisime näiteks puudelõikust nii, nagu linna rahakott parasjagu lubas, nüüd läksime üle korralisele hooldusele,» selgitas linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak.

Haagi sõnul oli alade valimise peamine kriteerium suurus. «Vaatasime, et oleks ikka suuremad tükid, kus on massiiv taga, sest poole meetri laiustel ribadel või väiksematel juppidel on korralist hooldust väga raske teha,» ütles ta.

Haak lisas, et mõnedki linna hooldusse läinud alad olid varem reformimata riigimaad, kuid nüüd on linna omanduses.  

Iga maalapp eraldi

Kus täpsemalt hooldatavad piirkonnad asuvad, saab vaadata linna kodulehel olevalt kaardilt. Kaart ei hõlma siiski kõiki linna hooldatavaid alasid, vaid üksnes neid alleesid ja haljasalasid, mida hakati hooldama 1. jaanuarist 2014.

Hooldust teevad OÜ Teehoolduse Grupp, AS ISS Eesti ja OÜ HKP.

Hankevõitjate peamised kohustuslikud tööd on alleedel ja majadevahelistel haljasaladel muruniitmine, prahi ja lehtede koristus ning kõrghaljastuse hooldus. Vastavalt volikogu otsusele ei tohi muru kõrgus olla neil aladel üle 15 sentimeetri.

Suurematest aladest on nimekirjas näiteks Riia, Näituse, Väike-Kaare ja Sõbra tänava puiesteed. Lisaks mitmed suuremad haljasalad Annelinnas. Kokku võttis linn enda hooldada umbes 40 hektarit ning tulevikus võib pindala veelgi suureneda.

«Kui kellelgi tekib küsimus, miks tema maja kõnniteeäärset haljasala ei hooldata, siis eks me talle ka selgitame. Case by case, sest ühtset lähenemist meil ei ole. Iga ruutmeetrit me linna hoolduse alla veel ei võtnud, aga kui inimene annab teada, et ta ei niida enam oma platsi, siis meie kedagi vägisi sundima ei hakka,» selgitas Haak.

Selles, et linna hooldatav territoorium aastatega suureneb, oli kindel ka linna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma. «Tegelikult nii ongi,» lausus ta.

Põldma andis mõista, et kui mõni linnakodanik helistab ning soovib oma maja juures oleva haljasala hooldusest loobuda, lisatakse see linna nimekirja.     

Uus süsteem on seotud riigikohtu paari aasta taguse lahendiga, milles öeldi, et teeäärsete kinnistute omanikel pole kohustust hooldada tänava ja kinnistu vahele jäävaid linna haljasalasid. Viimane ei tähenda aga seda, et näiteks puiesteeäärsed elanikud pääseksid talvisest lumekoristusest kõnniteedel.

Lumerookimine jääb

«Kui kõnnitee läheb üle haljasala, siis küll, aga puiesteel pole keegi seadust muutnud ja lumerookimisest see ei vabasta,» ütles Haak. Ta tõdes, et mõnigi linlane on olukorrast valesti aru saanud. «Inimesed on tõlgendanud seda nii, et nad ei pea enam kõnniteid puhastama, aga see on vale tõlgendus.»


Linna hoolduse alla läinud puiesteed

• Põllu-Kummeli-Kruusamäe

• Puiestee (Laane – Narva mnt)

• Aru-Kalmistu-Liiva

• Narva mnt

• Vahi-Liivamäe

• Puiestee-Pärna

• Mäe-Roosi-Kivi

• Sõpruse pst

• Ladva

• Remmelga-Kadaka

• A. Le Coqi spordihoone

• Näituse

• A. Haava

• J. Kuperjanovi

• Tiigi

• Riia-Vaksali

• Turu

• Salme, Linda, Tähe

• Tolstoi, Õnne, Kuu

• Sõbra, Purde

• Võru

• Kastani

• Aardla, Vasara, Jalaka

• Riia-Ringtee

• Väike kaar – L. Puusepa

• Suur kaar – Soinaste – Tamme

• Ravila-Nooruse  

• Kullerkupu-Ülase-Tulbi

• Sangla-Nisu-Veeriku

• Vaata täpset alade kaarti www.tartu.ee/kaart/?map_link=1D1515386E33612BCA7B71FC1042D63A