Mure, et Pärnu kaudu kulgeva Rail Balticu valmimise järel raugeb huvi arendada Tartu raudteeühendust Tallinna ja Riiaga, ajendab Tartu volikogu arutama raudtee tulevikku linnale olulise küsimusena.
Tartu volikogu tahab Rail Balticu asjus selgust
27. jaanuar 2014, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal peetud volikogu istungile oli kutsutud Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp tutvustama Eestit Euroopaga ühendava raudtee kavandamise praegust seisu.
Volikogu esimees Aadu Must selgitas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajat volikogu ette kutsuma ajendas mure Tartu kaudu Riiga kulgeva raudtee tuleviku pärast. Must tõdes, et pärast Sirbi ärakuulamist oli küsimusi rohkem kui enne.
Ebakindlad plaanid
Nagu Sirp tutvustas, on Lätis Valka-Riia liin plaanis ümber ehitada kiirusele 120 kilomeetrit tunnis sobilikuks 2015. aasta lõpuks. Eesti transpordi arengukavas aastani 2020 kaalutakse raudtee ehitamist kiiruseni 160 kilomeetrit tunnis sobivaks. Otsust ei ole.
Vaheetapis remonditaks lõiguti aga nii, et rongide maksimumkiirus oleks 135 kilomeetrit tunnis ning selle tulemusel sõiduaeg Tartu ja Tallinna vahel 1 tund 45 minutit.
Pärnu kaudu kulgeva euroraudtee maksimumkiiruseks on kavandatud 240 kilomeetrit tunnis.
Volikogu saalis rääkisid mitmed poliitikud sellest, et Tartu raudtee arendamiseks võib Rail Balticu kõrval nappida nii huvi kui ka vahendeid. Volikogu esimees Must ütles mikrofoni, et on seda ka Lätis kuulnud.
Sirbi ettekanne volinikele rääkis põhiosas sellest, et ühendus Pärnu kaudu Berliini on kiirem, odavam ehitada ja eeldatavalt oleks sellel ka rohkem reisijaid.
Küsimustevoorus märkis volikogu liige Marju Lauristin (SDE), et kõnelejal oleks nagu Eesti geograafia sassi läinud: ettekanne on suunatud Pärnu, aga mitte Tartu volikogule.
«Me ei kuulnud sõnagi sõnumist tartlastele, kuidas see hakkab mõjutama meie majanduslikku arengut, ülikooli arengut. Kas kahjud on arvesse võetud?» küsis ta.
Volikogu liige Olev Raju (KE) imestas, kuidas on saadud järeldus, et Tartu kaudu kulgeval raudteel oleks päevas vähem rongisõitjaid, kuigi Pärnu regioonis on elanikke vähem.
Linnade rolli nihe
Linnavolinik Kadri Leetmaa tõdes sõnavõtu mõõtu küsimuses, et oluline on regionaalpoliitiline tegelikkus.
«Reaalsus on praegu see, et üks, mis Tartut veab, on Tartu ülikool,» ütles ta. «See võib olla kui tahes hea ülikool, aga see on üks perifeersemaid ülikoole Euroopas.»
Leetmaa jätkas, et Rail Balticu projektiga kaasneb väga suur kohtade rolli nihe.
«Ma ei hakka siin liialdama. Tallinnast saab Pärnusse hõlpsasti kohvile minna ja pärnakatel on valida, kas käia tööl Tallinnas või Riias,» ütles ta. «Sama kindlalt, nagu seda trassi on vaja Eestile, on ka Tartu linnale vaja vastust, kuidas Tartu on ühendatud.»
«Kui Rail Balticut ei tuleks, siis Tartu hääbub, ma usun, ei ole tõsi. See argument on rohkem emotsionaalne kui tõsine,» vastas Sirp.
Läinud neljapäeval sai sellele päevakorrapunktile kavandatud aeg otsa enne, kui lõppesid küsimused ja volinikud jõudsid sõnavõttudeni.
Järgmisse volikogusse oli volikogu esimehe Aadu Musta sõnul plaan kutsuda ka Läti esindajad ja vahepeal uurida asjade seisu Lätis.