Tartu ülikooli kliinikumi närvikliiniku õed Kristi Rätsepso ja Triinu Kurvits esindavad õdesid-spetsialiste, kellest Eestis veel räägitud ei ole. Nad on peavaluõed.
Kliinikumis alustasid tööd peavaluõed
23. jaanuar 2014, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krooniliste peavalude all kannatavaid inimesi on väga palju ning neid ravida püüdvad neuroloogid on sageli üle koormatud. Kliinikumi närvikliiniku arst ja Eesti Peavalu Seltsi president Mark Braschinsky on nuputanud, mida annaks patsientide heaks rohkem teha.
Eelmise aasta sügisel õnnestus tal kaks närvikliiniku õde saata Taani peavalukeskusesse end täiendama. Nüüd võib öelda, et Kristi Rätsepso ja Triinu Kurvits tunnevad peavaluteemat süvitsi, lisaks on neil hulk praktilisi oskusi ja häid nippe, mis on teinud neist asjatundlikud nõustajad.
Küsimusi tekib kodus
On selge, et krooniliste pingepeavalude või migreeni käes kannatav inimene vajab pärast neuroloogi juures käimist ja ravi määramist ka pikemaajalist nõustamist. Elu näitab, et kodus tekib inimesel küsimusi, mida ta arsti juures ei taibanud küsida või ei jätkunud seal aega. Küsimustele oskab vastuseid anda aga ka peavaluõde ning arstil jääb rohkem aega tegeleda uute patsientidega.
«Meie jälgime neuroloogi vastuvõtul käinud patsienti kuu või kaks,» selgitas Kristi Rätsepso. «Küsime, kuidas tal läheb, kas määratud ravimeist on abi. Kui ei ole, saame arstiga kiiresti ühendust võtta.»
Rätsepso ja Kurvits annavad nõu ka elustiili ja praktiliste harjutuste kohta, sest on terve hulk pisiasju, mida inimene ise saab enda heaks teha. Nendest rääkimine võtab aga aega ja kuulamine nõuab süvenemist.
Triinu Kurvits tõi näiteks ühe oma vastuvõtul käinud naise loo, kes oli kannatanud peavalude all 15 aastat. Ta oli varemgi neuroloogi vastuvõtul käinud ning vahepeal olid peavalud ka kadunud. Kuid siis laskis ta ennast käest ja probleem oli tagasi.
Triinu Kurvitsa sõnul vestlesid nad väga põhjalikult sellest, missugune seos on peavaludel aktiivse liikumise ja toitumisega. Too patsient oli vahepeal koduseks jäänud ja üle kümne kilo kaalus juurde võtnud. Ta ütles, et teab küll, et peab rohkem liikuma, aga kurtis, et aeroobikatreeninguteks ei jätku enam raha.
«Ma tuletasin talle meelde, et alati ei pea spordiklubis käima ning et on teisigi võimalusi sporti teha. Ka toitumisest rääkisime palju,» kõneles õde Kurvits.
Kristi Rätsepso lisas, et paljude toiduainete puhul on täheldatud, et need võivad peavalu tekitada: šokolaad, kohv, punane vein, tsitruseliste viljad, mõni juustusort. Et sellest sotti saada, soovitavad õed pidada peavalupäevikut ja õpetavad, mida täpselt jälgida ja kirja panna.
Kogemusnõustaja
Triinu Kurvits ütleb, et ta mõistab suurepäraselt inimesi, kes esimesel korral soovitustesse ei usu, sest ta on ka ise migreenihoogude ja pingepeavalude all kannataja. Temagi ei uskunud algul paljusid asju. Aga nii mõnelegi seosele sai ta jälile just ennast jälgides ja päevikut pidades.
Kristi Rätsepso lisas, et pingelistel tööpäevadel unustavad inimesed ära söömise ja joomise ning imestavad siis, miks pea valutab.
«Pea võib valutama hakata ka lihtsalt vedelikupuudusest. Ei piisa vaid tassist kohvist hommikul ja mahlaklaasist lõuna ajal, tuleb juua ka vett, ja sageli,» lausus ta. «Teinekord võib pea valutama panna liiga ere valgus või liiga suurel võimsusel töötav konditsioneer. Ning ka valuvaigistajat tuleb osata võtta, sest peavalud kipuvad rohtudest «toituma».»
Neuroloog Mark Braschinsky ütles, et kõikides peavaluga tegelevates keskustes üle maailma on kandvaks jõuks õed. «See on ülivajalik valdkond, mis nõuab eelkõige aega, ning see aeg kulub suhtlemisele,» märkis ta.
Peavaluõed
• Närvikliinikus alustasid tööd peavaluõed Kristi Rätsepso ja Triinu Kurvits. Vastuvõtule tulles on vajalik neuroloogi saatekiri.
• Rohkem infot www.peavalu.ee.