Supikohvik tahab palgata erivajadustega inimesi. Sotsiaalne ettevõte hoolitseb lisaks oma tuludele ja tasuvusele ka selle eest, et tema tegevus maailma natuke paremaks muudaks. Näiteks leevendaks erivajadustega inimeste tööpuudust.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalsed firmad alustavad tööd
Eelmisel sügisel hakkas Tartus tegutsema Seiku, sotsiaalse ettevõtluse inkubaator, kus firmasid aidatakse nõu ja jõu ehk koolitajate ja nõustajatega alguse raskustest üle.
Esimesed kuud olid mõeldud päris algusest alustajatele ja need lõpetas edukalt ehk sirgelt ritta pandud mõtete ja valmis äriplaaniga kuus seltskonda.
Näiteks tahavad Soupie nime all Liina Ilves ja Rihhard Krüüner kokk Villem Variku abil luua Tartu kesklinna väikse supikohviku, kus pakutakse suppe, grillvõileibu ja jooke, kuid mitte alkoholi.
Eriliseks teeb toidukoha see, et teenindajateks palgataks tööle erivajadustega inimesed.
Muutunud plaanid
Liina Ilvese sõnul ei minda seda teed pimesi: räägitud on SA Tartu Vaimse Tervise Keskuse ja MTÜ Hingekeele esindajatega, arutatud erivajadustega inimeste palkamise eripärasid ning olulisi detaile, millega nii tööandja kui ka töövõtja peavad arvestama.
Ilves ütles, et tegelikult tuli kõigepealt mõte teha kohvik ja plaan palgata erivajadustega inimesi alles palju hiljem.
«Meie pakutava tööga saavad erivajadustega inimesed edukalt hakkama, seega ei näinud mingit põhjust neid potentsiaalsete töötajate hulgast välja arvata,» rääkis Ilves. Sellele aina enam mõeldes hakkas neile meeldima mõte luua töökohad just sellisele rühmale, kes hoolimata oma võimekusest on tööturul üldjuhul halvemas seisus.
Eelinkubatsioonis oli ka teistsuguseid ettevõtteid. Näiteks eelmisel aastal vaikselt tegutsema hakanud Silmaring on teinud veebilehe, kust saab õppida videote kaudu.
Nende eesmärk on teha noortele õppimine huvitavaks ja parandada nende õppeedukust, seda kõiki õppeaineid hõlmavate meelelahutusena tunduvate õppevideote ja interaktiivsete testide kaudu.
Inkubaatorist läbi käinud ideede hulgas on ka hariduse arendamise fondi käimalükkamine, loomakasvatajatele veebikeskkonna loomine, noortele loomeinimestele oma toodangu turustamise õpetamine ja palju muud.
Möödunud kuudest rääkides ütles Seiku juht Kadi-Ingrid Lilles, et alustanud 15 ideest jäid nendega vaid kuus, kuid ka ülejäänuid ei pandud riiulisse. Peamine lahkumise põhjus oli soov oma aega ise planeerida ning ülejäänud tegutsevad omal käel edasi.
Selles pole tema sõnul midagi halba, sest eesmärk polegi kõiki sotsiaalseid ettevõtteid inkubaatorisse sikutada.
Kuue äriplaanini jõudnud idee puhul oli ta aga päris kindel, et need tehakse teoks, sest tegijatel on nii motivatsiooni kui ka sädet.
Algab teine etapp
Kohe varsti, veebruaris algab inkubatsiooni teine osa, mille ideaalseks tulemuseks on juba suve lõpuks luua palka maksta suutev ettevõte.
Reedel astuvad vaibale 17 seltskonda, nende hulgas ka juba tegutsevaid ettevõtjaid, kes soovivad Seiku toel oma äriplaani ellu viia.
Lillesi sõnul teeb eriti head meelt see, et tulevaste inkubantide hulgas on ülekaalus need, kellel on mingisugused kogemused juba olemas. «Selliseid puhtaid lehti, kes tuleksid ettevõtluse või sotsiaalse poolega täiesti nullist katsetama, on sel korral vähem,» ütles Lilles. Ta lootis see suurendab ka õnnestumise võimalust.