Jõulud tulevad musta maaga

Kuused.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Laupäeval, toomapäeva õhtul saabus märkamatult kalendritalv. Maa on aga endiselt must ja ilmajaama andmetel jääb eelolevate pühade ajal lumerookimine või auto lumehangest väljalükkamine ära.

Ilmateenistuse andmetel sajab ööl vastu homset kohati vihma ja lörtsi, õhutemperatuur on nullist kuni nelja soojakraadini. Jõululaupäeval on ilm olulise sajuta, sooja on kaks kuni viis kraadi. Lühidalt: lund ei ole ega tule.

Lumeta jõulud pole siiski mingi ilmaime, viimati olid Tartus ja suures osas Eestis porikarva jõulupühad 2011. aastal. Mullu olid meil samal ajal aga igal pool kõrged hanged ning 2010. aasta jõulupühade ajal istusid paljud tartlased kodus lumevangis, sest sahamehed ei saanud paksu lumesaju vastu.

Keskkonnaagentuuri andmetel oli Eesti lumerohketes kohtades ehk Haanja kõrgustikul ning Väike-Maarja ja Jõhvi ümbruses ajavahemikus 1961–1992 jõuluõhtuks püsiv lumikate moodustunud 83 protsendil juhtudest. Jõululaupäeval on üsna lumevaene aga Vilsandi saar, kus püsiv lumikate on selleks päevaks kujunenud vaid 13 protsendil puhkudest.

Ilmavaatluste ajaloost selgub, et Tartus on 24. detsembril kõige paksem ehk 36-sentimeetrine lumikate olnud 1941. aastal. 2010. aastal mõõdeti Tartust kümmekond kilomeetrit eemal Tõraveres lumikatte paksuseks 24 sentimeetrit. Kogu Eesti kõige paksem, 63-sentimeetrine lumikate oli jõululaupäeval 2010. aastal Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Sämi külas.

Kõige külmem jõululaupäev oli Tartus 1892. aastal, kui termomeeter näitas –33,4 kraadi. Kõige soojem 24. detsember oli ülikoolinnas 1974. aastal, kui õhutemperatuur tõusis viie soojakraadini.

Eesti kõige külmema jõululaupäeva elasid 2001. aastal üle Võru elanikud (–33,5 kraadi). Kõige soojem ehk 8,5-kraadine õhutemperatuur on kirja pandud sel päeval 2006. aastal Sõrves.

Tagasi üles