Kas madal veetase võib talvel Võrtsjärve kalu ohustada?

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrtsjärv
Võrtsjärv Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Võrtsjärve veetase on olnud pikka aega üsna madal ja ka sügisvihmad pole vett juurde toonud. Kas madal veeseis võib saada talvel kaladele ohtlikuks?

Vastab maaülikooli limnoloogiakeskuse teadur Lea Tuvikene: Veetase pole kindlasti rekordmadal ja mingit katastroofi praegu ei ole. Aga vett on vähe. Halvaks võib olukord minna, kui tuleb pikk, külm ja sulailmadeta talv. Sel juhul võib hapnik hakata jääkaane all orgaanika lagunemisprotsesside tõttu kiiresti vähenema ja märtsis otsa lõppeda.

Veel 3-4 mg hapnikku liitri kohta suudavad kalad taluda. Sellest allapoole mitte.

Millised kalad on hapnikupuuduse suhtes kõige õrnemad?

Eelkõige angerjad, kes on juba praegu põhjamutta kaevunud ja püüavad talve üle elada. Kui hapnik otsa saab, püüavad nad tõusta kõrgematesse veekihtidesse. Kalamehed ütlevad, et angerjad riputavad end võrkudele.

Kõigile väiksematele kaladele põhjustab hapnikupuudus kannatusi. Suured röövkalad oskavad minna aga jõgedesse või ojasuudmetesse.

Võrtsjärv on väga madal ning vesi külmub kalda ääres põhjani läbi. Samas on järv nii suur, et inimene ei saa mitte midagi teha. Loodame, et tuleb veel vihma.

Kõige hapnikuvaesemad olid Võrtsjärves 1996. ja 2006. aasta talv. Siis hukkus väga palju angerjaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles