Marsi-maja ehitus algab uuel aastal

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi Marsi-maja meeskond oli eile valmis pilkupüüdva pildi nimel poseerima Espaki tööriistapoes. Teoreetiliselt on projektijuht Priit Kull (vasakult), professor Alvo Aabloo, Silver Jõemetsa, Indrek Must ja Heiki Kasemägi Marsi-maja ehitamiseks valmis.

FOTO: Margus Ansu

Seda, et Tartus ehitatakse Marsi-maja, on siin-seal räägitud juba aasta. Nüüdseks on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased otsustanud, milline Marsi-maja kahekümnest kontseptsioonist on nende lemmik. Peagi ollakse valmis ehitama.

SHEE ehk end ise lahtipakkiva maja prototüübi loomisega tegeleb seitse asutust viiest riigist. Eesmärk on luua maja, mis sobiks kasutamiseks väga äärmuslikes oludes ja kus kaks inimest saaks Marsil elada vähemalt kaks nädalat.

Viie- kuni kuuemeetrise läbimõõduga ja mõne meetri kõrguse Marsi-maja ehitamise eest vastutava professori Alvo Aablo sõnul on eestlastele antud mõistlikult ja vastikult vastutusrikas ülesanne: isepüstituva maja tehnoloogia valmistamine. «Kui meie seda valmis ei ehita, siis ei ole midagi teha,» ütles Aablo.

TÜ tehnoloogiainstituudil tuleb konstrueerida kaks asja. «Teeme valmis robootika osa ehk akvaatorid, mis panevad selle maja kokku ja lahti käima – see on kõige keerulisem,» rääkis projektijuht Priit Kull. «Meie luua on ka maja energia- ja termosüsteemid,» lisas ta.

Ehitus algab uuel aastal

Praegu tegelevad tehnoloogiainstituudis tulevikumaja detailse projekteerimisega viis inimest. Mõne nädala pärast algab juba optimeerimine. Alates jaanuarist on kinni pandud kaarhall, kus saab hakata päriselt ehitama.

Ent Kull ei usu, et see on nii kiiresti võimalik. Millal Marsi-maja tegelikult kokku panema hakatakse ja veel kümme paari töökäsi juurde võetakse, praegu täpselt ei tea. «Enne maid või märtsi ei sünni siin mitte midagi,» ennustas Kull.

«Meil on praegu kaks asja selge – eelarve ja tähtajad. Kõik muu, sealhulgas see, mis materjalidest maja kokku pannakse, on jätkuvalt vastuseta,» ei soostunud Kull ajas ette ruttama.

Ta ei soovinud ka arutleda, kuidas ja millest hakatakse unikaalset maja ehitama.

Kindel on see, et järgmise aasta lõpuks peab Marsi-maja, mille kokkupanemiseks on tehnoloogiainstituudil üle poole miljoni euro, valmis olema. Siis saadetakse see Prantsusmaale, kus paigaldatakse majja mööbel ja elutagamissüsteemid. Seejärel hakatakse prototüüpi katsetama.

Tartus ehitatava Marsi-maja prototüüp ei jõua tegelikult kunagi kosmosesse. Kuid see on suur samm selle poole, et tulevikus oleks võimalik selline maja kokkupakituna raketiga Marsile saata ning et inimesed võiksid ka tegelikult naaberplaneedil sellises majas hakkama saada.  

Projektijuht Marsile ei taha

Kas ka Marsi-maja loojad ise oleksid huvitatud sellisest võimalusest? «See on nagu äri Venemaal. Ma olen nõus kõiki sinna aitama, aga ise ei läheks,» keelduks projektijuht Priit Kull Marsile lendamisest kindlasti.

Kuid end ise lahtipakkiv maja, mida saab kasutada äärmuslikes oludes, võib rakendust leida ka Maal.

Näiteks katastroofipiirkondades, kus võivad valitseda äärmuslikud olud, võiks olla end ise lahtipakkivast ja paar nädalat autonoomselt toimetavast majast palju abi.

Marsi-maja projektiga juhitakse tähelepanu ka võimalustele, kuidas kasutada kosmosetehnoloogiat ja vastavaid disainimeetodeid Maa peal ning keskkonnasäästliku arhitektuuri arendamisel.

SHEE

• SHEE on end ise lahtipakkiv maja äärmuslikesse oludesse.

• SHEE projekti eesmärk on arendada välja Maa-pealseteks analoogkatseteks mõeldud Maa-välise elumaja katsetander.

• SHEE projekti põhiülesanne on välja selgitada, kuidas tulemuslikult ühendada kosmosetehnoloogias arhitektuur ja robootika.

• Esialgse ettekujutuse järgi on SHEE täispuhutavatest jäikadest ja aktiivsetest robotkomponentidest koosnev hübriidstruktuur. Projekti tulemina valmistatakse toimiva maja näidis, mida saab kasutada edasises arendustegevuses.

• SHEE arendajad: International Space University (Prantsusmaa),  Compagnie Maritime D Expertises S. A. (Prantsusmaa), LIQUIFER Systems Group GmbH (Austria), Space Applications Services N. V. (Belgia), Institute of Technology, University of Tartu (Eesti), Sobriety s.r.o. (Tšehhi) ja Space Innovations, v.o.s. (Tšehhi).

Tagasi üles